See juhtus eile. Olime parajasti teel köögist elutuppa Eesti Laulu vaatama. Läksin ees, Jaan järgnes mulle. Jaan sirutas käe, et köögis tuli kustutada ja … plaksti! Jaan sai löögi vastu lõugu. Ma nimelt peatusin väga järsult ning Jaani lõug, mis oli mu õlale väga lähedal, tabas õlga nii, et Jaanil hambad lausa laksusid. Me mõlemad hakkasime naerma, sest põhjus, miks Jaan minult “lõuga sai” st. miks nii järsult peatusin ja Jaan lõuaga vastu õlga jooksis, oli selles, et nägin silma nurgast – laual olev teetass-küünlaalus on oma nö õigest kohast ära nihkunud ja ma soovisin selle keset lauda tagasi panna. Tuleb tunnistada, et kodus mul esinevad vahetevahel Mongilikud harjumused st asjad peavad oma õigetel kohtadel olema. Seekord sai siis Jaan seetõttu väikse obaduse vastu lõuga. Tuleb tunnistada, et meil oli pärast seda mõnda aega ikka väga naljakas….
