Kõik kellele meeldivad põnevus, salapära, kes tahavad uppuda seiklustesse ja müstikasse peavad selle raamatu kätte võtma ning läbi lugema. Muud valikut lihtsalt ei o
le! 
Nad leidsid Jonase majanurga juures ühe põõsa tagant. Terves majas olid tuled surnud, kuid paar akent olid lahti, üks alumisel ja teine ülemisel korrusel. Ühest teise korruse pimedast toast kostis samme. Lk. 19
“Kas te siis ei kuule? Kas te ei kuule sosinat? Lindile on sattunud üks hääl, mis ei kuulu sinna.” Jonas pani veel kord lindi käima ja muidugi kuulis nüüd temagi sosinat, küllap oli ta seda õigupoolest kogu aeg kuulnud. “Ma minestan!” hüüdis ta. Lk. 51
Nad pistsid võtme sinise ukse lukuauku. Kellelgi neist ei olnud õiget tahtmist rääkida, isegi Jonasel mitte. Õhus oli tunda ärevust ning nad ei osanud arvatagi, mida see võis tähendada. Lk. 84
