Päev kajab

13. detsember


Uimase olekuga päev on seljataga. Pool päeva tegelesin aktiivselt magamisega, mis peaks suhteliselt mõistetav olema, kui arvestada, et voodisse sain alles varahommikul umbes viiepaiku. Und ei näinud. Kahju küll, sest nüüd ei ole midagi huvitavat siia kirjutada. Ärkveloldud ajal lugesin “Minu Nepaali”. Raamatu kohta saab täpsemat  infot Epp Petrone blogist.

See on teine “Minu”-sarja raamat,  mida lugenud olen. Esimene oli “Minu Hispaania”, mis tekitas otseloomulikult soovi ise sellel päikest täis maal ära käia. Ja ega “Minu Nepaaliga” teistmoodi ole, nüüd tundub, et sinna tuleb ka kindlasti minna. Tahan mägedesse ja seal neid leidub. Käisin ühel suvel bussireisiga Itaalias… Sõitsime läbi Austria. Võimasad Alpid kõrgusid otse bussiakna taga. Selline tunne, et kohe-kohe saad neid ise oma käega katsuda…Nad olid niiii lähedal… Nendel hetkedel ununesid tappev, katkise konditsioneeriga bussisõit  ja rõve kõhuhäda, mis mind Tšehhist läbisõites vaevas.  Muide, see vaevas mind ainult Tšehhis ja seda nii Itaaliasse minnes, kui sealt tagasi tulles. Müstika. Ma olen Tšehhi vastu allergiline?!

Homme ootab ees autokooli kontrollsõit. See tähendab seda, et lähen sõitma koos mõne teise sõiduõpetajaga, mitte enda omaga. Selline süsteem pidavat aitama välja selgitada, mis vigu veel teen, mida minu õpetaja pole tähele pannud. Tunne on nagu läheks eksamile või siis nagu hakkaks Tšehhi jõudma…

147 päeva veel

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s