Angie Sage “Wõlukunst”


Tegemist on “Septimus Heapi” seitsmeraamatulisse sarja kuuluva esimese raamatuga. Üle maailma on sarja tõlgitud juba 32 keelde ja müüdud üle 32 miljoni eksemplari, eesti keeles ilmus “Wõlukunst” 26. oktoobril käesoleval aastal.

Septimus Heap, seitsmenda poja seitsmes poeg, kaob oma sünniööl, kui ämmaemand on ta surnuks tunnistanud. Selsamal ööl leiab Septimuse isa Silas Heap koduteel lumest tekki mähitud lapse – kannikesekarva silmadega vastsündinud tüdrukukese. Heapid võtavad tüdruku enda juurde, panevad talle nimeks Jenna ja kasvatavad teda nagu oma last.

Kui tüdruk saab 10-aastaseks kistakse Heapide pere seiklustesse, mida nad ei oleks osanud uneski näha. Autor on loonud võluritemaailma, mille tegevus toimub määramata ajas ja ruumis. Kummalised rabaolendid, sõnumirotid, võlurid, vaimud, wõlukunstiraamatud – müstikat ja ebatavalist leiab sellest raamatust igalt leheküljelt.

Minule, kui mitte väga suurele sarjaraamatute ja fantastika fännile, pakkusid huvi millegipärast just loo kõrvaltegelased. Rotid, kes õppisid pähe sõnumi, mis tuli neil adressaadini toimetada. Võlupeegel, mis käsukorras oli võimeline kahandama etteöeldud protsendi võrra temasse vaataja kehakaalu. Seejuures oli tegemist iseloomuga peegliga, kellele meeldis arvutada vaid täisarvudes ning kes suurest ähmist ja varajasest kellaajast tingituna võis esimese hooga teha arvutuses vea ja näidata peeglissevaatajale mingit kahtlases suuruses isikut, mida too sugugi näha ei tahtnud jne. Oleksin soovinud selliseid armsaid-veidraid kõrvaltegelasi raamatust rohkem leida.

Võib-olla järgmistes osades on selliseid ülivahvaid kõrvaltegelasi rohkem, aga nähtavasti mina nende järgmiste osade lugemiseni ei jõua. Loodetavasti mõni suurem võlukunstiaustaja jõuab:)

Loe intervjuud autoriga Postimehest.
Uuri Angie Sage kodulehte.




Advertisements

4 thoughts on “Angie Sage “Wõlukunst”

  1. Seda “Wõlukunsti” tahaksin lugeda küll. Tundub põnev, sest mulle meeldivad igasugused fantastilised tegelased. Ma ei tea ainult, kas loeksin terve sarja… Vist ka esimese raamatu ainult.

    • Kui isegi teisi ei loe, siis esimene tasub ikka läbi lugeda. Kuigi ma pole fantastika fänn, pean tunnistama, et mind ikkagi huvitas, kuidas see lugu edasi läheb ja millega raamat lõpeb:) Mõnikord, pean tõdema, on ütlemata mõnus sukelduda sellisesse täiesti ebareaalsesse maailma, puhates ning lülitudes sedaviisi välja väsitavast reaalsusest.

  2. Pingback: Tervitustega lastekirurgiast | Piparmynditee

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s