Päev kajab

Oli suvi, kunagi…


Vaatasin, et sellel aastal jäi muinastulede öö siin mainimata, kuigi oleks võinud. Silmitsesin tollel päeval klõpsitud pilte… Meenutasin seda, mida pildile ei püüdnud…

Tollel, 25. augustikuu päeval sai tehtud nii mõndagi. Käidud Kirna mõisas, Türil Eesti Ringhäälingumuuseumis, Kurgjal Talupäeval, õhtupimeduses vabaõhukinos Pärnu rannas…

Kino oli heas mõttes üllatus. Ostsime odavamad piletid, mis tähendas seda, et loobusime kõrvaltvaadates ebamugavatena tundunud diivanitest ja luksuslikust soojapuhurist. Aga see-eest saime võtta nii palju pleede kui vähegi soovisime ning nautisime oma filmi riidest poollamavas asendis kaelapatjadega toolidel. Igati mugav oli! Pluss, kuna meie kohal, erinevalt VIP-diivanitest puudus igasugune katus, siis nägime pilku taevasse visates kümneid hõõguvaid paberlaternaid, oli ju muinastulede öö! Kõik filmivaatajad said endale kõrvaklapid, heli tuli läbi klappide. Nii me siis seal olime  – pleedidesse mattunud, poollamasklevas-mõnusas asendis, omas mullis sumedalt kaunis suveöös, vahtisime filmi, tähistaevast, laternaid… Ilus oli.

Eriti ilusaks läks siis, kui film läbi sai ja me rannaliivale astusime. Muinastulede ööle tulnud rahvamass oli kadunud, jäänud oli vaid osaliselt liivasisse kaevatud põlevad küünlad… Tegin mitu mälupilti isiklikule kõvakettale.

Talupäevadel Kurgjal albiinonutria
Notsu, ka Kurgjal
Poolenisti paljas lammas Kurgjalt
Väike sõit… Muidugi Kurgjal
Ringhäälingumuuseumis proovisime uut ametit
Kirna mõis oli midagi müstilis-maagilist…
Kirna mõis

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s