Ruum ja maitse

Cafe Lyon


See oli nüüd juba mitu head päeva tagasi, kui me alles paari kuu eest Mustamäel oma uksed avanud Prantsuse stiilis kohvik-pagaripoes lõunat söömas käisime. Kogemus ei liigitu just kõige positiivsemate elamuste hulka. Asi oli muidugi suures osas minus st meeleolus ja valikutes, mida toidusedelitelt tegin.

Esimene asi, mis häiris – keegi ei toonud menüüd lauda. See tundus imelik. Jaan, kes omas juba Lyoni kogemust ütles, et tavaliselt ikka tuuakse. Noh, mis siis ikka, seekord tuli menüükaardid ise lauda organiseerida. Ühest toredast ajakirjast (mille nime õnnetuseks olen unustanud), olin just eelnenud päeval lugenud, et Lyon peab oluliseks sõbralikku teenindust. Seetõttu oli veidi imelik, et kuigi ma nägin, et igavlev kassaneiu oli meid juba ammu märganud, siis ühelegi teenindajale ta ei vihjanud, et võiks meile toidukaardid viia. Samas, võib-olla seal ikkagi pole menüü laudaviimine nö ette nähtudki. Lihtsalt Jaanile tehti eelmistel kordadel erand, ehk siis oldi väga külalislahke.

Eelmainitud “tundmatust” ajakirjast olime lugenud ka sellist huvitavat fakti, et kõik Lyoni ettekandjad kannavad barette. Ma ei näinud ühtegi baretiga teenindajat. Tegemist oli nädalavahetusega. Ma siis mõtlesin, et no ju nad nädalavahetusel puhkavad barettidest. Võib-olla olid baretid ebamugavad, sellised torkivad ja pealegi võis nendega palav olla. Nii et mõned baretivabad päevad kulusid marjaks ära.

Toiduga panin muidugi ka täiesti puusse. Mõtlesin, et tellin säherduse lollikindla asja nagu kana (täpsemalt: punaveinis hautatud kana, kuskussi, pärlsibulate, peekoni ja seentega). Ütleme nii, et see ei olnud üldse minu maitsele. Tegin vale valiku. Koostisosad tundusid kõik sellised, mida söön, aga no mitte midagi peale kanaliha mul selle roa juures alla ei läinud. Siinkohal tuleb otseloomulikult rõhutada, et antud negatiivses kogemuses oli ikkagi süüdi mu maitsemeel. See ei olnud lihtsalt sellega, mis talle pakuti, harjunud.

Lahkudes ostsime kaasa ka paar saiakest. Valisin endale šokolaadisaiakese. Jaan palus ampsu. Andsin. Tema kommentaar oli – liiga vähe šokolaadi ja sai on seest tühi. No pakkusin, et kui oleks liiga palju šokolaadi, siis ei jõuaks seda saiakest ära süüa, see oleks liiga magus ja lõppudelõpuks oli ju sai ise väga värske olemisega, mis on põhiline. Osta šokolaadi poest ja söö nii palju kui tahad, see on ju siiski saiake mitte tahvel šokolaadi.

Riburadapidi valesid valikuid rikkus minu jaoks Lyoni esmakogemuse, aga sellest ei tohi kindlasti mingeid põhjapanevaid järeldusi teha. Kõige mõistlikum on ikkagi ise oma silmaga kohapeal vahtimas käia ja oma keelega toit ära maitsta.

2 kommentaari “Cafe Lyon

  1. Huvitav ma olen siiani selle koha kohta positiivseid arvustusi lugenud, kuidas Jaan oma eelmise külastusega rahule jäi?

    1. Jaan on seni alati Lyoniga rahule jäänud. Talle on sealsed 6 eurised päevapraed väga maitsenud.
      Ma arvan, et sellel nädalavahetusel, kui sinna koos sattusime, oli lihtsalt halb tähtede seis. Ma olen ka seni Lyoni kohta ainult kiitvaid sõnu kuulnud.
      Pealegi, sulle näiteks võib-olla oleks see kana, mida sõin, väga maitsenud. Lõppudelõpuks ei saa ju kõigile meeldida. Maitse-eelistused on niivõrd erinevad.
      Mulle ei meeldinud sisekujundus ka :D Aga vot see on ju ka ikkagi täiesti maitse asi. Ega sellel interjööril nüüd midagi viga ka olnud. Lihtsalt, minu meelest oli see igav.
      Ja nagu ma ütlesin, ikka ise tuleb kohale minna ja proovida, siis saab selle kõige õigema pildi asjast ette :)

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s