Ruum ja maitse

Diip


Käisime Kalamaja kõige uumas restoranis Diip mõned head nädalad tagasi. Oli pühapäevane õhtu, kodu süüa teha ei viitsinud või oli asi pigem selles, et polnud, millest süüa teha. Igal juhul – söömisega oli kiire, sest nälg kolistas häälekalt soolikatega.
Eelteadmine oli selline, et Diip on märkimisväärselt kallis restoran (Kalamaja kohta), nii et need müstilised numbrid, mis menüüst vastu vahtisid, ei loksutanud meid eriti. “Eriti” ütlen puhtalt seetõttu, et need ei üllatanud, kuid natuke ironiseerima võtsid kül, sest olgem ausad, kas on mõistlik minna õhtul restorani sööma kotletti, mis maksab 10 eurot? Kas see alles paar aastat tagasi ei oleks teinud mitte 156 krooni? Kotleti eest?! “Hirnu herneks!” või “Otsi lolli!”  oleksin sellise info peale umbes kümmekond aastat tagasi kostnud. Aga nüüd tellisin lambakotleti letšoga (10,50) ja Jaan võttis vürtspiprakana (9,50) ning jäime oma sööke ootama, lootes, et ehk on protsjonid vähemalt sellised, et ei pea pärast kõrvalasuvast Rimist läbi minema. Juua me ei tellinud. Joogid on väljas süües alati nii mõttetult kallid, et kohe nukraks võtab.
Teenindaja-noormees oli väga tore. Pani kirja meie söögisoovid, saanud oma küsimisele vastuseks, et me ei telli jooke, lahkus, aga tuli natukese aja pärast tagasi ja küsis, et kas me niisama tavalist vett ka ei taha? Siis mulle muidugi meenus, et mõned kohad pakuvad ju ikkagi tasuta vett ka. Kusjuures, Kalamajas on täiesti normaalne vesi, ilma mingite lisamaitseteta. Ma siis ütlesin, et jah, vett ma tahan. Küsiti üle, kas Jaan ka soovib. Tema ei tahtnud. Tüüp naases natukese aja pärast. Kaasas oli tal veekarahvin ja kaks imetoredat helesinist klaasi. Pani need rõõmsalt lauale ja vabandas krapsakalt, et kui peaks veesoov tekkima, siis on kohe klaas (Jaanile) olemas. Punased jõhvikad, millega vett oli maitsestatud, nägid paar sekundit hiljem läbi helesinise klaasi väga pilkupüüdvad välja. Mu vett täis klaas oli põhimõtteliselt nagu omamoodi kunstiteos või siis veidi selline histagramlik….
Teeninduskogemus oli Diip-is väga meeldiv. Sõbralik-lahke suhtlemine sulatas mu kalgi südame ja sundis tolerantsemalt suhtuma 156 kroonisesse kotletti.

Toit. Noh. Mis siin pikka juttu ajada – kallis see oli, aga kuramuse hea ka ikkagi. Portsjoni suurus oli mulle meelepärane st  ei pidanud restoranist lahkudes toidupoest lisaampsu otsima minema. Ja asi ei ole selles, et ma olen suhteliselt väikese kõhuga, Jaan sai oma maitseelamusest samuti kõhu täis.

Kuigi me kohe kindlasti ei satu enam lähiajal Diipi, ikka nende hindade pärast, siis koht ise jättis väga sümpaatse mulje. Soovitan.

Veel mõtteid restoranist ja pilte saab vaadata keskkonnast Arvustus.com.
Facebooki leht on Diipil ka olemas.

diip-restoran-kohvik-sisekujundus
Allikas: http://www.arvustus.com/diip

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s