Päev kajab · Ruum ja maitse

Neikid


Reedel, kuskil kaheksapaiku, kui olin just lõpetanud oma õhtusöögi ja vahtisin telekat, ei teadnud ma veel, et söön kõigest paari tunni pärast taas ja seda juba Eesti parimate restoranide nimekirja kuuluvas Neikid-is. Olin valmis vaikseks ja koduseks reedeõhtuks. Selliseks uimaseks, veidi käsitööd näppivaks ja telekat taustaks kuulavaks õhtuks ning varajaseks magamaminekuks. Kujunes aga hoopis nii, et voodisse sain ronida alles neli läbi hommikul…

Neikid ei tekitanud mingit erilist üllatusmomenti. Söök oli väga hea, aga sellise eeldusega ma sinna läksingi. Interjöör oli keskpärane, samas ega ma tagumistes söögitubades(saalides) ei käinud ka. Piirdusin selle ruumiga, kus meie seltskonna laud asus. Tualetti kiikasin samuti. Oli viisakas-puhas naiste ning meeste ühistualett. Vähemalt minu maitse jaoks jäi restorani miljöös õdususest vajaka, samas, nagu öeldud – tagumistes söögitubades ma ei käinud. Teenindus oli meeldiv – sõbralik ja naeratav. Tõenäoliselt lähiajal tagasi ei lähe, kõrged hinnad peletavad eemale. Portsjonid olid meeldivalt väikesed. Sõna meeldivalt kasutan puhtalt seetõttu, et olin enne juba õhtust söönud, nii et pardilihast eelroog ja hilisem magustoit ei valmistanud mulle mingit raskust. Kõik mahtus kenasti kõhtu, ei mingit rasket olemist, ei ühtegi ülesöömise tunnusmärki. Antud juhul oli see igati meeldiv.

Märkimisväärseim ja kõige erilisem toit, mida meie 6-liikmeline seltskond Neikid-is tarbis, oli kõigi ühisel arvamusel meekäkk, mis oli serveeritud koos leiva-tüümianijäätisega. Ei oska mina seletada ja kirjeldada, mis see oli, igal juhul oli see midagi sellist, mida olen võimeline restosse ka üksinda ja salaja sööma minema.

Õhtu ja öö kulges vanalinnas… Kui me kolmekandis öösel Musta Puudlisse jõudsime, seal rahvamassis oma tantsud ära tantsisime ja lõpuks lumesajusesse Tallinna öhe astusime, otsustasime kollektiivselt, et nüüd on aeg magama minna. Viiepaiku saime magama…

P.S. Panin kojujõudes äratuse kella 10-ks. Laupäeval pidime ju minema Pärnusse veekeskusesse. Huvitav on see, et suutsin ise, pool tundi enne äratust üles ärgata. Ise ka ei usu, kui kõigele sellele nüüd tagasi mõtlen…  Aga tahtejõud, oma sisemise kella programmeerimine ja soov alati oma lubadusi täita, võib teha imesid…

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s