Lugemiselamus

David Wagner “Elu”


eluRaamat, milles räägitakse rohkem surmast ja suremisest, kui elust ja elamisest. Näiteks lehekülgedel 94-113 on välja toodud raamatu peakangelase – autoimmuunhepatiiti põdeva härra “W” poolt ajalehtedest väljarebitud ja mapi vahele kogutud surmakuulutused, kõik sellised nö ebatraditsioonilised surmad, erinevad õnnetusjuhtumid. Ausaltöeldes, ma ei viitsinud kõiki läbi lugeda. Meie elud võivad katkeda millal iganes. Juhus, Saatus või mida iganes keegi usub, võib meid saata teise ilma enne kui arugi saame. Kas nüüd oli vaja nii mitu head lehekülge täita selliste kuulutustega, et säherdusele juhuslikkusele tähelepanu suunata ja justkui soovitada elada täiel rinnal nii kaua kui vähegi võimalik? No ma ei tea, aga ju siis oli vaja.
Eks see nii ole, et surmale ja elule mõeldakse rohkem siis, kui mõni tõsisem probleem tervist kimbutab. Nii ka härra “W” haiglavoodis oma uut doonormaksa “kodustades” leiab aega mõelda olnule, surmale ja suremisele. Ei olnud masendav raamat. Ei olnud ka midagi ülihelget. Lihtne lugeda.
Igal juhul “Elu” võitis 2013. aastal Leipzigi raamatumessi auhinna, ju ta siis ikkagi inimestele hinge on läinud. Mulle küll mitte, aga ega kõigile saagi hinge minna.

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s