David Wagner “Elu”


eluRaamat, milles räägitakse rohkem surmast ja suremisest, kui elust ja elamisest. Näiteks lehekülgedel 94-113 on välja toodud raamatu peakangelase – autoimmuunhepatiiti põdeva härra “W” poolt ajalehtedest väljarebitud ja mapi vahele kogutud surmakuulutused, kõik sellised nö ebatraditsioonilised surmad, erinevad õnnetusjuhtumid. Ausaltöeldes, ma ei viitsinud kõiki läbi lugeda. Meie elud võivad katkeda millal iganes. Juhus, Saatus või mida iganes keegi usub, võib meid saata teise ilma enne kui arugi saame. Kas nüüd oli vaja nii mitu head lehekülge täita selliste kuulutustega, et säherdusele juhuslikkusele tähelepanu suunata ja justkui soovitada elada täiel rinnal nii kaua kui vähegi võimalik? No ma ei tea, aga ju siis oli vaja.
Eks see nii ole, et surmale ja elule mõeldakse rohkem siis, kui mõni tõsisem probleem tervist kimbutab. Nii ka härra “W” haiglavoodis oma uut doonormaksa “kodustades” leiab aega mõelda olnule, surmale ja suremisele. Ei olnud masendav raamat. Ei olnud ka midagi ülihelget. Lihtne lugeda.
Igal juhul “Elu” võitis 2013. aastal Leipzigi raamatumessi auhinna, ju ta siis ikkagi inimestele hinge on läinud. Mulle küll mitte, aga ega kõigile saagi hinge minna.

Advertisements

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s