Päev kajab

Muundumine


Hommikul olin selline:
hommik1hommik3

Õhtuks aga selline:

ohtu1hipo3

Kuna praegu on õhtu ja ma olen täpselt see, mida viimaselt pildilt võib näha, siis unega seotud põhjustel ei ole võimalik väga palju pikemalt seletada, miks on lood sedasi nagu fotodelt näha.
Aga nii palju ikkagi tänasest veel, et 13. ja reede tõi mulle hunniku klaasikilde, milledest osa on tõenäoliselt veel üles leidmata… Klaasist küünlaalus kukkus kapist nii õnnetult lauale, et tabas laual olnud kruusi, mis oli täis mu õhtusööki, ja purunes teadmata arvuks kildudeks. Õhtusöögi viskasin minema. Kartsin, et toidukraam ei pruukinud päris klaasikilluvabaks jääda. Kuna tegemist oli põhimõtteliselt toidujääkidega, mida mehevabal õhtul plaanisin kõhutäiteks tarbida, siis tekkis ootamatult olukord, kus hetkeks tekkis tunne, et mul ei olegi mitte midagi rohkem süüa. Üllatus-üllatus! Oma suures hajameelsuses jäi mul ju ka leib ostmata ehk siis ka võileivameisterdamise variant kukkus ära. Teoreetiliselt oleks võinud poodi minna, aga see tundus mõttetu. Minna poodi selleks, et tagasitulles olla ülimalt väsinud ja jalapealt magama vajuda. No milleks? Keetsin siis riisi, veega. Pikantsema maitse saamiseks lisasin taldrikusse lusikatäie mett. Väga hea õhtusöök oli. Peale krõmpsutasin veel mõned toored makaronid. Niisama. Tundus õige. Mõnikord natuke rämpstoitu ei ole kellelegi kurja teinud. Head ööd!

Advertisements

One thought on “Muundumine

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

w

Connecting to %s