Põlemismüsteerium lahendatud


Kirjutasin siin hiljuti, et mind on tabanud müstilised öised kuumahood. Käe- ja jalalabad tulitavad. Sisemine põlemine on nii suur, et pean keset ööd akna lahti kiskuma ja jahutuseks külma vett jooma. Nüüd on sedasi, et lähen avatud aknaga magama ja sulgen selle alles siis, kui hommikul ärkan. Suve aeg. Pole mõtet oodata, millal kõrbema hakkan, öösel on ju õnneks ikkagi plusskraadid (uskumatu, aga nii on). Mõtlesin, et las olla siis terve une aeg aken natuke lahti. Suurepärane otsus! Vee joomiseks ärkan küll üles, aga jahedam õhk suudab tekivabad käed ja jalad kenasti maha jahutada, nii et leekidesoleku tunnet ei tekigi.

Noh, eks ma uurisin oma ämmaemandalt, kas selline asi on normaalne. Meilisin talle. Eile sain temalt telefonikõne. Kui aru sain, kes helistab, siis … No mõelge ise, kui reeglina sulle ämmaemand ei helista, vaid vastab su jaburatele küsimustele meilitsi, siis esimene mõte tema häält hoopistükkis telefonis kuuldes ei olnud just ülemäära optimistlik. Nagu filmides – kui sulle ikka arst isiklikult helistab, siis on olukord sitt.

Mu noor ämmaemand oli asja uurinud, lausa naistearstiga konsulteerinud ja puha. (Ta on ikka nii tubli! Mulle ta meeldib.) Tuli välja, et asi on hormoonides ja täiesti normaalne. Pole vaja üldse muretseda. Aga kui ma sügelema hakkan, siis paluti kohale tulla, et nad saaksid vereproovi võtta ja asja detailsemalt uurida. Nagu… sügelema?! :D On mida oodata :D Noh, loodetavasti asi nii kaugele ei arene siiski.

Advertisements

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s