Päev kajab

Kes teab, millal jälle saab…


Palun väga – möödunud ööl esimene unenägu, mis seotud sünnitusega. Põhjust on vaja otsida tõenäoliselt eileõhtusest Pööbli külastusest, õigemini mõnest sealsest jututeemast…

Aga muidu – aeg möödub lennates. Pole leidnud mahti enam isegi päevauinakuteks, mis veelgi hämmastavam – tõenäoliselt oli küll tegu väga haruldase juhusega – aga olen esimest korda elus pannud omale väga varajaseks hommikutunniks äratuse, et jõuda kokkulepitud ajaks kohvikusse lattet jooma ja pannkooki sööma…

Muidugi on mul hea meel, et paari toreda näitsikuga sai lõpuks ka Bastioni käigud üle vaadatud. Pärast jäime küll korraliku paduvihma kätte, aga igal suvel tulebki vähemalt korra laussajus liguneda, see justkui käiks nö suvesviibimise juurde. Pealegi oli kohvikus koogi ja latte taga kuivamine igatpidi tore.

Nüüd on vaja veel kinos, kontserdil, teatris ja mõnel festivalil käia, sest kes teab, millal jälle saab…

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

w

Connecting to %s