Intiimsed protseduurid avalikus kohas


Laupäeval käisime teatris. Vaatasime Pärnu Endlas tükki nimega “Midagi tõelist”. Täiesti vaadatav tükk oli, kuigi alguses kimbutas mind unisus, sest hommikul olime Tallinnas Energia Avastuskeskuses tublisti aega veetnud, mis suutis omajagu mu isiklikke energiavarusid kulutada. Lisaks oli särtsu ja hoogu meist välja imenud ootamatu vahejuhtum enne Pärnusse sõitu, nimelt Alfa-poiss otsustas mitte käivituda. Hädavaevu neli tundi enne etendust ja auto, mis alles oli meid linnapeal ringi sõidutanud, lihtsalt keeldus koostööst. Temale aitas, tema tahtis rahus üksnes seista…

Aga tegelikult ma ei soovi kõigest sellest üldse rääkida. Autoabi tuli, andis Alfa-poisile “laksu” ja masin töötas taas, jõudsime õigeks ajaks Pärnusse ja ka õigeks ajaks teatrisse.

Tahtsin hoopis intiimsetest protseduuridest rääkida :)

Etenduse alguses võtsin jalatsid jalast. Mu labajalad paistetavad üles kui istun, raseduse “rõõmud”. Mida kitsamad jalatsid, seda jubedam tulemus. Mõtlesin, et lasen vähemalt etenduse ajal varvastel hingata. Istusime esireas kõige äärmistel kohtadel, mina platseerusin Jaani ja ema vahele, ehk siis teoreetiliselt minu sukkis, ümaraks paistetanud viiner-varbad ei häirinud kedagi peale minu enda.

Kõik oli ilus kuni vaheajani. Vaheajal tahtsin papusid uuesti jalga tõmmata, et majapeal natuke ringi liikuda. Sikutasin mis ma sikutasin nii et kõht viltu, nägu vingus ja valu küljes, aga jalga ma oma papusid ei saanud. Hüppasin püsti, tammusin natuke sukkis edasi-tagasi ja otsustasin siis jalatsivabalt ikkagi jalutama minna. Ainult liikumine ja pikali viskamine, nii et jalad kõrgele seinale toetuvad, aitab paistetust leevendada. Otsustasin esimese variandi kasuks, lõppudelõpuks me olime ju siiski teatris, avalikus kohas, süntsalt pikali visata ja jalad seinale lüüa polnud seal võimalik.

Tegime oma jalutusringid ära. Keegi mind otseselt ei jõllitanud, paha sõna ka ei öelnud. Noh, tundus, et kehtis see, mida Jaan enne jalutusringidele minekut ütles – Ära muretse. Rasedatele on kõik lubatud.

Nüüd tuleb kogu sellest õhtust minu lemmikosa :) ehk siis protseduurid…

Terve teise poole lavastusest olid mu jalad Jaani süles ja ta tegi täiesti oma initsiatiivist mu paistes jalalabadele õrnalt massaaži. Tulemus – etenduse lõppedes sain papud jalga ja teatrist süntsalt kaetud varvastega lahkuda. Superluks!

Advertisements

2 thoughts on “Intiimsed protseduurid avalikus kohas

  1. Mõtle, kui sa oleksid teatris sünnitanud. Laps oleks saanud eluksajaks tasuta teatriskäimise õiguse.

    • :) See võimalus on veel olemas st teatris sünnitamise variant. Plaan on 8. augustil taas teatrisse minna, seekord küll Tallinnas.
      Kui laps saaks sellise sünnikohvaliku puhul tasuta teatriskäimise õiguse oleks muidugi superluks, aga ma sünnitajana eelistaks ikkagi sünnitusmaja :) Tundub kuidagi turvalisem.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s