Puuksud ja krooksud


Nagu näha on mu blogi sujuvalt üle läinud beebiblogiks, ega selle vastu suurt midagi teha ei anna, nii et mis parata. Hetkel mul siin midagi muud ju ei toimu, kui üks toitmine, mähkmete vahetamine, kussutamine, puuksude kuulamine, krooksude edutu tagaajamine ja Anni hambutusse kisakõrri piilumine.

Käru

Nagu ma juba millalgi mainisin, siis Anni protesteerib häälekalt kõige uue vastu. Meie esimene plaanitud jalutuskäik nurjus, sest neiu pistis esimest korda elus vankrisse sattudes täiest kõrist röökima. Püüdsime teda küll rahustada, aga edutult. Esimene katse ringi kärutada oli seega täiesti läbikukkunud. Teine kärutuskatse järgmisel päeval läks paremini. Saime väikse tiiru teha, enne kui Anni protestimärke hakkas ilmutama. Võimalik et nutu ja hala põhjuseks oli palavus. (Oh, kui keeruline on nii pisitillukest inimest riietada!) Koju jõudis Anni minu süles, seal oli kõige kindlam olla, juba vana tuttav koht, hea turvaline vaikselt õõtsuda. Vankrisse ta end enam pista ei lubanud.

Auto

Olen kuulnud, et beebidele meeldib autoga sõita. Jäävad kenasti tuttu ja rahunevad. Meie Anni ei armasta ka autosid eriti. Esimesed paar sõitu, kui vanust veel alla nädala, möödusid valdavalt vaikuses ja rahus. Täna, kui tegime esimese visiidi perearsti juurde, üürgas Anni hädapasun nii arsti juurde sõites kui sealt koju kulgedes. Õudus kuubis. Oleks tahtnud nunnu sülle krahmata ja rahustada, aga sõitvas autos ei saa ju, siis peavad kõik kenasti traksidega kinnitatud olema. Kussutasin küll kõrval ja silitasin pead, aga sellest polnud suurt tolku miskit. Kurb ja emotsionaalselt kurnav.

Gaasid

Annil on lisaks kõigesse uude sügava umbusuga suhtumisse gaasid. Kellel on gaasidega beebi, see teab, mis värk on. Huvitaval kombel Anni kõhugaaside peale ei karju. Ta küll teeb virilat nägu ja on väga rahutu, aga pasunad ei hüüa. Veel. Ehk pole kõige hullemad gaasivalud? Peaks alati pärast toitmist krooksud, piimaga koos sisse ahmitud õhu, vaikselt välja hüpitama, a g a neiu ju jääb söögi lõpuks nii kenasti tolksti tuttu, kuidas ma ta sedamoodi uuesti üles hüpitan. See tundub nii ebainimlik. Perearst näitas, kuidas kõige paremini saab gaasid välja. Ei ole siin mingit traditsioonilist õlapeale viskamist, vastupidi, kõhule ei tohi niivõrd suurt survet avaldada, siis on gaasidel keeruline väljuda…

No igastahes, meile öeldi, et võime öösel magada ja ei pea kahe esimese nädala kolme tunni reeglit järgima (kui tita kolme tunni tagant toitmist ise ei nõua, siis tuleb ta üles ajada ja toita), sest kaalus on plikatirts kenasti juurde võtnud. Jummel tänatud! Kiideti emmet ja kästi rohkem magada.

Advertisements

One thought on “Puuksud ja krooksud

  1. Haa, ma mäletan kuidas ma tühja vankrit lükates õues jalutasin, vankrikorv Lindaga käevangus rippumas. Alles siis kui neiu oli magama jäänud tohtis korvi vankrisse tagasi panna. Mingi hetk oli juba päris väsitav teda niimoodi tassida aga õnneks ta lõpuks harjus vankriga. :)

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s