Lugemiselamus

Haruki Murakami “1Q84” I – III osa


13475Esimese raamatu sain läbi kuskil umbes poolteist kuud tagasi, alustasin muidugi kohe teisega, aga jõudsin kõigest veerandijagu või tsipake rohkem läbida, kui lugemisse tuli pikem paus seoses Anni saabumisega.

Praegu Anni kõrvalt raamatu jätkamine oli veidi komplitseeritud. Oli päevi, kus õnnestus lugeda kõigest paar rida. See et ma neid paari rida lugesin korduvalt, sest pidevalt tuli järg taas üles otsida, mis pisipiigaga sehkendades kiuslikult kaduma kippus, ei kiirendanud sugugi kopsaka raamatuga ühelepoole saamist. 16200

Kuigi raamatud olid mul riiulis juba ammu, siis miskipärast lugema need väga ei kutsunud. Mul oli mingisugusel põhjusel tekkinud eelarvamus, veider, aga hetkel enam ei mäleta, milles see eelarvamus seisnes.

Sisuliselt on tegu armastusromaaniga, vähemalt mina lugesin seda kui armastusromaani, küll liialt pikaks venitatud, aga Murakami oskab lugusid jutustada, nii et ega haigutama kõik need rohkem kui tuhat lehekülge õnneks ei ajanud. Lihtsalt… mingi hetk tundus, et asi venib. Muidugi võib raamatust otsida ka põnevamaid tähendusi, sümboleid ja viitamisi, mitte jääda armastusromaani kihile pidama, aga no minu jaoks oli see ikkagi kokkuvõttes kahe inimese teineteise leidmise lugu, mille lõpplahendus oli kuidagi liiga lihtne ja üllataval kombel isegi igav.

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

w

Connecting to %s