Unekool ja ujutamine


Möödunud reedel oli Pelgulinna Perekeskuses unekooli-teemaline vestlusring. Mina sinna ei jõudnud, aga Jaan õnneks oli kohal ja andis mulle hiljem kuuldust ülevaate.

Esmalt tuleb mainida, et Anni pole kahjuks nö raamatubeebi, kes päeval kenasti mitu tundi magada lõõskab. Ta pigem võitleb une vastu ja on õhtuks sageli üleväsinud, nii et tema magamapanek võtab omajagu aega ja eks see tema magamasaamine käib ka nö valede võtetega, millede hilisem küljest harjutamine võib kujuneda valulikuks.

Unekooli tulnud jagasid oma laste magamapanekuga seotud muresid. Kõigi nende lugude kõrval, mis Jaan kuulis, tundub, et meil see olukord väga hull polegi. Veel. Vähemalt me öösel valdavalt siiski magame, ainult päeval ei saa tudutud. Ausaltöeldes, kui ma suudaks paremini taluda Anni öiseid visklemisi, sahistamisi ja piiksumisi-rögistamisi, mis seotud vaevarikka gaasiväljutusprotsessiga, siis saaksin härimatult magada terve öö, sest gaasivaludes piinlemine toimub neiul küll suhteliselt häälekalt, aga suletud silmi ehk miski valemiga läbi une ja söögiküsimist ei toimugi. Annan süüa omaalgatuslikult, et ta natukenegi rahulikum oleks. Ehk siis – tegelen ise talle halva harjumuse sisse õpetamisega. Kui gaasivalud läbi, võib ta harjumuse tõttu toitu öösel küsima hakata, mis oleks kehv variant, eks ole. Tõenäoliselt kahjuks nii just lähebki…

Unekoolist sai Jaan beebide unega seotud raamatute lugemissoovitusi. Plaanin paar neist lähitulevikus läbi tudeerida.  Muide, loengu läbiviija oli positiivselt üllatunud, kui sai teada, et Jaani laps on alles 1 kuu ja 1 nädala vanune. Pidi olema suur võimalus kõik veel õigesti teha ja vältida klassikalisi vigu… Me peame nüüd vaid need raamatud läbi lugema ja lisaks suutma teatud asjades väga järjekindlad olla… Kui kogu selle õige käitumisega kaasneb esimese hooga Anni südantlõhestav kriiskamine, siis kardetavasti ma ei saa õige käitumisega hakkama. Talun meie neiu nuttu äärmiselt halvasti. Kohe tahaks appi tormata, päästa, aidata, peaasi et pisike ei nutaks.

Täna käisime perekeskuses Annit ujutamas :) Pisipiiga on üllatusi täis. Poleks uskunud, aga ta pidas kenasti 20 minutit vastu. Ta oli küll resoluutselt selili veesliuglemise vastu, kuid kõhuli ja püstiasendis lasi ujutajatädil ennast kenasti ringi tiirutada. Ujutajatädi uskus, et järgmine kord laseb Anni ennast kindlasti ka selili ringi tiirutada. Esimene kord on ikka natuke hirmus. Jaan tegi pilti ja filmis. Loodetavasti klipp säilib, nii et ka Anni ise näeb seda kunagi…. :)

12082275_10203717270652313_1997675452_o 12085149_10203717271572336_1844553748_o

Advertisements

2 thoughts on “Unekool ja ujutamine

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s