Head rahvusvahelist tüdrukutepäeva! (11.10)


Tekib tunne, et mida iganes ma siia Annist kirjutan, pärast kirjutamist muutub kõik. Päeval mittemagajast saab päeval pooletunniseid uinakuid tegev põnn, öösel tuduvast neiust öösel pidevate ärkamistega mind täiesti hulluks ajav kuradike.

Nii et kas peaks kirjutama seda, mille vastandolukorda pikisilmi ootan? See oleks muidugi nõme, aga no kui sedasi saaks paarirealise tekstiga võluväel erinevad probleemid lahendatud, siis miks mitte, eks ole.

Eile oli vaimse tervise päev. Kui mõtlen oma vaimsele tervisele, siis ausalt öeldes, beebimajandus on mind aegaajalt üsna närviliseks muutnud. Või noh, milleks ilustada, on hetki, kui tunnen, et ma lihtsalt enam ei suuda.

Näituseks hommik mis järgnes ööle, kus ma küll püüdsin Annit tema voodisse korduvalt ja korduvalt tuttu panna, kuid mingi aja möödudes lohistasin ta ikka oma kõrvale, et ülimalt rahutu pisike mul natukenegi magada laseks. Olin hommikuks väsinum kui õhtul magama minnes ja muidugi tohutult pettunud endas, sest ma ei suutnud jääda kindlaks ja lasta Annil oma voodis siputada ja vaikselt häälitseda. Ühest küljest oli mul temast, tõenäoliselt gaasivalust vaevatust, kahju ja teisalt tahtsin lihtsalt väga magada, nii sai kasvatuslikus mõttes täiesti valesid signaale Annile edastatud. Beebi peab oma voodis magama, mida varem ta sellest aru saab, seda parem. Aga mida mina tegin, püüdsin küll harjutada lapsel tema enda voodis tudimist, aga selle asemel, et endale kindlaks jääda, tekitasin nüüd Annis hoopis suurema segaduse, puhtalt selle pärast, et tahtsin vaikust ja magada… Õudne isekus eks ole.
Otseloomulikult andsin talle meie voodis ka liiga palju rinda, rahustamiseks, nii et kõigele lisaks tuli öösel miljon korda mähkmeid vahetada, aga Anni on juba niiiiiiiii raske (5 kg)… Hommikul olin superpahur. Närvitsesin ja solvasin Jaani, siis nutsin natuke, silmnähtavalt oli mul kopp ees kõigist ja kõigest. Jaan võttis õnneks Anni mõneks ajaks enda hoolealla…

Mul on selline tunne, et lisaks õiges voodis magamise õpetamisele peaks Annile kiiremas korras ka mingi ajagraafiku tekitama. Kui jätkata täiesti suvalistel aegadel söötmist, siis ta raudselt ei tekitagi endale ise ju mingit graafikut. Milleks, kui emme jookseb iga karjumise peale sülle võtma ja tõenäoliselt esmajärjekorras rinda andma.

Anni senine ainuke kõige suurem reegel on, et ööunne hakatakse läbi puhastusprotseduuride, konkreetse muusikapala, söötmise ja unelaulu suunduma kell 7 õhtul ja hea õnne korral Anni uinub 8-st. Seda õnne on harva, aga ma ikkagi jätkan õhtust-õhtusse sama mustrit.

Tegelikult ka päevauinakute kohta on reegel. Ta ei tee neid samas voodis, kus ööund magab ja tuba on valge (muidugi ei aseta ma teda ereda päiksevalguse kätte tudile) ja me oleme küll suhteliselt vaikselt, aga mingi nö valge müra on ikka taustaks ja kohe kindlasti käime oma krägisevatel põrandatel, külastame julgelt vetsu ja asjatame kööginurgas või räägime omavahel vaiksel häälel. Raamatutes kirjutatakse, et pisike peab harjuma tavaliste koduhelidega, kui tekitada kunstlikult vaikne ruum, siis võib juhtuda, et ta hakkab valjemaid helisid pelgama. Nii noor beebi nagu meil, peaks täiesti vabalt suutma väheste helide keskel uinuda. Oleks ta juba suurem laps, siis on muidugi teised lood.

Mõtlesin, et kui reeglite peale asi hakkab vaikselt minema, siis katsetaks uut korda – rinda ei saa sagedamini kui iga kahe tunni tagant.
Seda et ma teda toitmise ajal uinuda ei lase, peaks ka koolitama. See on nüüd muidugi veel eriti võimatu missioonina tunduv ettevõtmine. Ei kujuta ette kuidas säherdune pisikese nupsu ilma rinna otsas rippumata magama suudab jääda. Aga üldiselt, kui ma seda isegi nüüd õpetama ei hakka, tuleb see lähitulevikus plaani võtta.

Miks nii pisikesele tegelasele reeglid? Aga selle pärast, et muidu ma lihtsalt lähen hulluks.Vähemalt tundub nii.

Näiteks on mul süleskandmise kohta eilsest uus reegel. Uskuge mind 5kg kodaniku pidev sülle võtmine on ütlemata väsitav st võtta ju võib, aga süles hoidmine või ringi vedamine on päris korralik väljakutse. Muskel muidugi kasvab, aga… Issssand! Ma võiks kirjutada päevast, kus Anni sai rekordsülesolemise, aga minul randmed valutasid nii, et oli tunne – need käed homset küll ei näe ja igal juhul Anni tagumikku nad enam raudselt ringi vedada ei jaksa. Tegelikult muidugi ikkagi jaksasid…

Nii et veel üks uus reegel, mida eilsest harjutan – nutu peale võtan sülle, aga kohe kui on rahunenud, püüan käest panna. Seni on ta saanud vabalt süles ringi ratsutada ja niisama õpas hängida-chillida, ka pärast rahunemist, sest ta on ju üks pisike paksukesest nunnukas, keda tahaks hellitada ja musitada ja tahaks, et ta ei peaks üldse nutma ja kui emme õpas ei nuteta, siis on ju superluks. Viril on ta meil väga sageli ehk siis süles on ta saanud väga palju lebotada. Lutti ta ei taha jätkuvalt, kuigi talle sai kaks uut lutti ostetud. Kumbki pole mokkamööda. Masendav.

Nüüd meenus päev kui käisime kolmekesi kärutamas. Anni lõugas iga natukese aja tagant. Kui Jaan teda süles püüdis rahustada, ei läinud miskit paremaks. Piiga karjus nagu viimne päev oleks käes. Kui neiu sai minu sülle, oli vaikus majas. Noh, tuleb tunnistada, et oli hea tunne küll. See oli päev, mil Jaan pärast oma haigeolemist lõpuks taas Annit oli nõus puudutama. Ei tea kas Anni oli Jaani unustanud või mis värk oli. Oletan, et ta tundis minu juures piima lõhna, ehk siis minu süli oli väga suure potensiaaliga koht, kui te aru saate mida ma mõtlen. Tekitas talle koduse piimaköögi tunde, kust raudselt kohe iga hetk saab hea klõmaka seda va kõigeparemat.

Metsikult pikk postitus, vabandan :) Lihtsalt mulle ei võimaldata eriti sageli blogisse pääsemist. Neiu tujud on liiga heitlikud, et tööpäevadel saaks postitada. Oleme valdavalt ainult kahekesi kodus. Ma juba põõnutan ehk siis pakun julgustavat seltsi Annile tudimisel, kui Jaan millalgi lõpuks koju saabub. Nädalavahetus ainuke postitamise võimalus. Ehk see muutub, kui kõik läheb nii nagu seni on blogisse postitatuga läinud ;)

Advertisements

5 thoughts on “Head rahvusvahelist tüdrukutepäeva! (11.10)

  1. Mina liikusin omal ajal kogu aeg vähemate reeglite poole, esimesega, tilluke ja enneaegne nagu ta oli, sai juba hirmuga arstide ette kirjutatud reeglitest kinni peetud. Teine, pojuke, sai juba vabamat graafikut maitsta ja kolmas oli puhta vabapidamisel, toitmise osas küll. Eriti pahasti pole ükski režiim vist mõjunud, vähemalt mulle tundub nii. nii et peab vist tegema nii nagu õnnestub ja pole mõtet väga põdeda. Kisa ei tähenda, et tal suuremas plaanis midagi häda oleks ja enda peale peab emme ikka ka mõtlema. Näed, teoorias olen tugev, aga päris kindel, et kui Annit hoidma peaksin, oleks esimene reaktsioon ikka sülle ja kussu-kussu!

  2. Reeglite osas ma nõustun Tiinaga. Küll aga peaksid Sa tegema kõik selleks, et Sul endal kergem oleks ja kui selleks on mõningaid reegleid vaja, siis lase aga käia. Aga ma mäletan, et minu enda jaoks oli see “pole vaja põdeda” kõige raskem asi, millest esimese lapsega aru saada. Kui see siis lõpuks kohale jõudis oli vabanemise tunne suur. Raske aeg on see elu algus, pea vastu!

    • Igal juhul on ka seda hea teada, et on olemas ka neid, kes pole reeglite järgi kasvanud.
      Kui mult korduvalt küsitakse, et noh, kas on päevakava välja kujunenud, siis mul tekib tunne, et pean selle ise tekitama, sest mingit kellaajalist kava ju pole, mingitest eriliselt konkreetsetest söögiaegadest ja uneaegadest ei saa juttugi olla. Meie päevakava on mähe, söök, uni :D mõnikord und ei tule ka, mõnikord on vaja süles lihtsalt tapeedi mustrit vahtida, väga põnev tegevus, iseseisvalt pikutades seda teha ei saa, süles peab olema, ma ei saa aru, kas ta arvab, et see muster tuleb talle kallale või :P

  3. Äkki on abi sellisest asjast nagu Dunstan baby language. Mulle andis küll kindlustunnet, mida ta parasjagu tahab.

    • Väga huvitav, ei teadnud sellest midagi :) Guugeldasin ja kuulasin need 5 põhihäälitsust ära. Katsetan, kas suudan ni puhul välja kuulda. Suur tänu!

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s