Külalised


Annit käisid üle vaatamas veel mõned sugulased. Ma ei tea, mis fenomen see on, aga kui vähegi jaksu, siis tuleks alati värsketel beebiomanikel külalisi vastu võtta, sest miskipärast mõjub see titadele ülihästi, eriti just neile, kes muidu kipuvad väheke rahutud või nutused olema.

Anni lõõskas pärast külaliste lahkumist (äraminek kuskil umbes kell 14.30) põhimõtteliselt tänase hommikuni välja. No olgu, eks ta ärkas söömiseks ikka aeg-ajalt üles, pluss siis kuskil tunniringis veel õhtusel ajal üleval, sellest enamuse veetis ta Jaani kätel “lamava tiigri” asendis. “Lamav tiiger” on hea puuksude väljutamisasend või niisama lebotamise posäng, milles reeglina beebidel meeldib olla. Pildiseeriat eilsest tiigriksolemisest näeb Anni 2. minisünnipäeva postituses ;)

Anni sai rämeropult kingitusi. Ütleme nii, et ma oleks piinlikkusest täielikult maa alla vajunud, aga õnneks olin hommikul ise kooki küpsetanud, et siis noh, lohutasin end sellega, et vähemalt suutsin midagi iseküpsetatut lauale panna. Kuidas Anni kõrvalt, kes pole veel kahekuunegi, kooki küpsetada, on muidugi omaette teema… Ei viitsi sellest pikalt jahuda :) Lühidalt – koogi valmimise protsess oli kahepäevane. Ühel päeval sain valmis taigna, teisel küpsetasin ja sellel teisel päeval oli olemas Jaan, kes vajadusel tegeles Anniga.

Tulebki öelda, et põhimõtteliselt saan ma nüüdseks peaaegu kõike teha, mida ennevanasti. Küll tohutu planeerimise ja katkestuste ja muu saja hädaga, aga tehtud need saavad. Eeee… väga suurelt-laialt koristada muidugi ei lubata. Teadagi kes nõuab liialt tähelepanu, aga noh, eks siis Jaan tõmbab tolmuimejaga põrandad üle, kui siin olemine väga hulluks läheb.
Asi mida ma veel teha ei saa, on poeskäimine. No me oleme käinud, Anni kaasas, aga pole vist ühtegi poeskäiku, mis ei lõpeks täieliku jauramise-jorina-porinata. Alati lõpevad need neiu aktiivse kisaga ja reeglina tuleb mul ennast vähegi võimalikes ja ka vähemvõimalikes kohtades polpaljaks kiskuda, et piigat rahustada. Ma ütlen – inimluti amet on see kõige keerulisem amet. Ja noh, tuleb tõdeda, et oleks võinud kohe pärast sündi ikka luti talle suhu pista ehk kuluks praegu vähem närvirakke ja valaks vähem higi…

Mingisugused poeskäigud saavad tehtud, aga… Ütleme, et mul oleks näiteks vaja teksaseid. Ma ei kujuta ette kuidas ma neid endale osta saaksin. Teksaste leidmisprotsess võtab ju meeletu aja. Ehk siis konkreetsete riidehilpude ostmine ei ole hetkel väga mõeldav. Igasugused koduvälised iluprotseduurid samuti. Jaan on vist õnnelik, et ma näiteks juuksurisse ei saa. Juuksed kasvavad ja pikad juuksed, need meestele meeldivad. Olgugi et pikad juuksed mulle ei sobi, tahab Jaan jätkuvalt et mu kiharad oleks tagumendini. Ja värvida ma ka neid muidugi ei saa… Põhimõtteliselt – ma olen täielik koll praegusel perioodil :) Aga noh, elame üle, mis muud :)

Advertisements

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s