Graafik


Nuta või naera, aga nädalavahetus, mida pikisilmi ootan, tundub Annile negatiivselt mõjuvat või siis pigem mulle negatiivselt… oleneb kuidas suhtuda.
Nimelt sain möödunud nädalal Annile esimest korda mingi graafiku moodi asja tekitatud. Neiu tegi päeval kenasid tunniseid uinakuid, vahepeal olid tunnised tegelusajad (kõhutamine, niisama siputamine, jutustamine st mitte magamine ;) ). Nägin ära kui piiga väsima hakkas – esialgu väiksed, siis üha suuremaks venivad haigutused. Üsna lihtne oli sellise jälgimise juures Annit magama kussutada, kusjuures magama panin ta tema enda voodisse. Mõtlesin et võit missugune! Lihtsalt fantastiline! Meil on graafik, meil on oma voodis magamine, meil on rõõmus tüdruk, mitte pidevalt torisev neiuke, meil on kõik lihtsalt superluks!

Tuli nädalavahetus vahele. Anni nägi pärast 5 päeva möödumist lõpuks Jaani ja kogu graafik haihtus. Nüüd on mul jälle üleväsinud ja torisev piiga.
Meil on siin selline elamine, et väga keeruline on Jaani nähtamatuks-kuuldamatuks teha, kui ta parajasti kodus viibib. Anni jaoks olid seega ülejäänud nädalast erinevad päevad ja ta ei suutnud oma graafikus püsida. Kussutagu või ärgu ma kussutagu, mingist unest päevasel ajal juttu enam ei ole. No eks ma saan aru ka, kui ikka issit ainult kahel päeval nädalas näha, siis tuleb ju võimalusest viimast võtta, eks ole.
Tulemus on selline, et miskipärast otsustas nüüd Anni öösel kuskil enne viit üles ärgata, päeval magab läbi suure häda ja viletsuse heal juhul mõned pooltunnid ja ükskõik mis kellast magama läheb, viiepaiku hommikul ärkab ikka. Noh, võiks ju arvata, et nüüd ta järelikult näeb vähemalt hommikul Jaani st missioon täidetud! aga ei, ei pruugi näha. Kuna Anni ärkab nii vara, siis ta teeb väikse energiuinaku mõne tunni pärast ehk just siis kui Jaan ärkab ja tööle läheb. Palju õnne! mulle.

Uskumatu kui raske on tõusta viiest, kui sa oled juba kell 3 öösel korra üleval olnud, et Annit sööta. Täna ma muideks ei jõudnudki viiest end üles ajada. Aeg-ajalt oma tukastusest ärgates viskasin siputajale pilgu peale, et kõik ikka korras oleks. Külm tal ei olnud, palav ei olnud, kõht oli täis, nägu ei olnud nukker, juttu ta ka just väga ei ajanud. Vahtis valgusemängu rulool ja oli lihtsalt üleval. Ütlesin Annile, et ok ole siis üleval, kui tahad, aga tegelikult on uneaeg ja mina magan.
Poolärkvel ja poolmagavana venitasin siis mingil määral oma uneaega pikemaks.

No ja nii ongi…

Mõtlesin, et ehk ta vähemalt õues jääb magama, kui toas erilist tudumist ei ole. Panin kõik valmis, sain isegi Anni peaaegu probleemita riidesse ja välja ja… kõik. Vankrisse panid, kohe kisa lahti. Süles oli huvitav ümbrust vahtida, aga uni oli kuskile sadade kilomeetrite kaugusele putket teind. Silmade järgi vaadatuna veelgi kaugemale kui toas olles. Olin siis veidi meie tagahoovis õues, Anni süles ja kõik. Kui tuppa tagasi sain, pistis neiu röökima. Jällegi, ma võin ju aru saada, et väljas oli huvitav, aga kuidas ma teda, üle kuuekilost kubujussi, süles ringi vean? Üksinda. Saaks veel aru, et vahetustega.

Täitsa kahju kohe lapsest. Muudkui röögi. Ema millestki aru ei saa, õue ka enam ei vii. Ela siis selliste juures.

IMGP0911

Advertisements

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s