Päev kajab

Katkine lennuk


Uuuuuh, olen niiiiii kohutavalt omas mullis kinni, et lihtsalt kole-kole! Teatud mõttes olen nagu tardunud või siis nagu autopiloodil. Kõik päevad on suhteliselt sarnased ja muidugi on nende kõigi keskmes Anni Uni, selle va Uneni jõudmine.

Paar päeva tagasi otsustas Anni, et kõige toredam on uinuda katkise lennuki stiilis. See kujutab siis endast beebit, kes lebab minu kätel selili, üks käsi suhteliselt “lõdva” tiivana väljasirutatud, teist ei ole võimalik sirutada, sest see on minu keha vastas ja nägu vahib lakke. Eks see posäng, kui nüüd natuke mõelda, sarnaneb veidi ka minestanud primadonna posängiga. Kui kedagi huvitab, et kuidas sellises asendis suikunud beebit käest ära panna, nii et too ei ärkaks, siis ega mina ka ei tea kuidas. Ühe korra on õnnestunud, Anni oli eelnenud kisamaratonist lihtsalt niivõrd läbi, et… pigem jah, katkise tiivaga lennukit on üsna keeruline edukalt maandada. Samas, talle miskipärast see asend hetkel sümpatiseerib. Kui vähegi võimalik ja protest jääb mõlemale osapoolele taluvuse piiresse, siis otseloomulikult püüan teda suunata mõnda mulle lihtsamini hallatavasse asendisse.

Üldiselt tundub, et mida vanemaks Anni saab ja mida teadlikumaks endast ja ümbritsevast, seda keerulisem teda tuttu panna on. See paneb mind pehmelt öeldes muretsema. Midagi pole parata, aga tundub, et neiu tüürib selle va kõikse hullema unekooli suunas :(

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

w

Connecting to %s