Peaks rohkem


Mul on tunne, et tegelen Anniga jube vähe, olgugi et peaaegu 24/7 on 99,9% tegevustest seotud just nimelt temaga. Ühed olulised kurjajuurikad on muidugi need va päevauned, mida Anni kas ei tee üldse või teeb kõhukotis või kärus, aga eeldavad need kõik minu vaikivat juuresolekut ja/või suisa kandejõudu (kõhukotindus). Nii et ma ei saa teha näiteks kasvõi süüa või ise süüa või nõusid pesta, siis kui Anni tudiskleb.
Märkimisväärse osa päevast võtavad Anni toidukorrad, mis kujutavad endast ju suisa mitmekümneminutilisi tseremooniaid, mis kõik lõpevad tibi puhastamisega vannitoas ja reeglina ka riietevahetusega. Ja siis kõik need magamapanekukatsed… Kuigi ma olen kõige selle juures Anniga seotud ja temaga tegevuses, siis see nagu poleks see päris tegelemine. Eks me muidugi kogu selle söömise ja magamise (magamapanemise) vahepeal (või isegi samal ajal) suudame natuke põnevamate asjadega ka tegeleda, näiteks kakelda Jaani buutsade pärast, mis miskipärast hetkel Anni huviorbiidi kesksel kohal tiirlevad ja lihtsalt peavad saama suhu topitud või vähemalt riiulilt alla kangutatud. Või vaatame kuidas kraanist vesi voolab ja üks meist püüab kraanikaussi sukelduda ja teine esimest takistada. Või ma loen talle mõne jutu või luuletuse raamatust “Pisike puu”. Enam Anni kohe suuga raamatu kallale ei torma, tõmbab käega üle veidrat mustrit tekitavate tekstiridade ja vaatab mind üllatunud näoga, kui teen lugedes hoopis teistsugust häält kui tavaliselt. Või üks ehitab jäätise- ja võikarpidest torne ning teine tormab neid hoogsalt lammutama. Või teeme muusikat – Anni sahistab endise veepudeliga, millesse olen veidi läätsesid valanud, et see häält teeks ja huvitav vaadata oleks ning mina saadan teda plekkpurgist trummil.
Tahaks et neiu rohkem maailma uudistaks. Panin ta täna kõhuli murule ja näitasin võilille. Oma meeles ei pakkunud Antšikule mingit erilist ekstreemsust, aga tips oli üsna ehmunud olekuga ja võilill, mnjah, see pehmelt öeldes tundus talle eriti kole-õudne-hirmus. Eks ta ju mingis mõttes olegi, eks, aga mitte nüüd niiiii hirmus ka et näo virilaks peaks kiskuma. Igastahes, sülest oli kõike palju kindlam uurida.
Mis veel hirmsatesse asjadesse puutub, siis… Jaan ostis Annile reisivoodi, pani kokku ja kui me Anniga magamistoast just ärganuna tulime, oli härra isa nii ülemeelikus tujus ja pakatamas soovist piigale tema uut pesa tutvustada, et pärast hoogsamat kallistamist ja hüpitamist surati Anni kohe reisuvoodisse. Tegelikult need asjad meite piiga puhul päris nii ei tohiks käia. Vaja on aega ja kohe kindlasti mitte äkilisi üllatusi vahetult pärast ärkamist. Tulemus on nüüd selline, et on hea kui jõuluks reisiva voodiga lepitakse. Praegu käib töö sektsioonides, et tekitatud kahju kuidagi siluda.
Aga jah, kui nüüd tegelemiseteema juurde tagasi tulla, siis mul on süümekad Anni ees aeg-ajalt. Peaks rohkem temaga põnevaid asju tegema, aga ma ei tea hetkel kust seda aega võtta.

IMGP4882

Püüan näidata, et reisuvoodi on ikkagi üks tore koht.

Advertisements

One thought on “Peaks rohkem

  1. Nii tüüpiline. Mul on ka pidevalt süümekad, et ma peaks lastega koos midagi rohkem tegema.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s