Heliseb


Möödunud nädalal käisime piigaga kahekesi veel ka muusikatunnis. No tegelikult oli selle asja nimetus lausa laulutund, mitte et me nüüd kuskil kooritunnis oleks käinud, seda mitte. Samas, usaltöeldes, neiu hääl on pehmeltöeldes võimas, eriti kui on vaja protestikisa kuuldavale tuua, et siis ega kooritunnid pole ka välistatud, aga seda kunagi hiljem ehk… no, kui ta ise peaks tahtma ja viitsima. Meie laulutund oli ikka selline, kus emad juhendaja eestvedamisel veidi leelotavad, pluss oli veidi helitekitamise instrumente võimalik sahistada-klõbistada ja muidugi, mis eriti oluline – näeb teisi beebisid. Kogu selle muusikategemise juurde käib ka väike liigutamine, kas siis lapse mudimine või mänguline asjatamine. Oli tore. Annile meeldis kohe kindlasti palju rohkem kui võimlemistund. Kuigi ka muusikatunnis sai päris palju võimeldud. Nad seal harjutavad mingit esinemiskava ja no meie Antšikuga tegime ikka kohe vapralt kõik kaasa. Annil oli lõbus. Talle täitsa meeldis kogu see lennutamise ja õlale võtmise ja pea alaspidi sahmimise värk. Mina olin pärast 10kilose hüpitamist-lennutamist muidugist üks korralik higikäkk, aga no elasin üle. Tegelikult täitsa tore oli,  lihtsalt ei osanud arvata, et satun uuesti peaaegu et võimlemistundi. Oleks teadnud, oleks vähe sobivamad riided selga visanud.
Kui Antšik oma hommikuunega trenniaega sisse ei sõida, siis saame veel terve maikuu muusikat tegemas-kuulamas käia.
Laulutunnis käib kordades rohkem rahvast kui võimlemistunnis, nii et pisineiul oli kõvasti uudistamist juba nö ootetoas. Seal sai lapse suure toa põrandale vaibale visata, nii et too võis üsna mõnusasti jälgida kes tuli, kes oli kohal ja kohalolijatega tutvust sobitada. Antšik oli pidevalt küljeasendis, et saaks aeg-ajalt visata pilke, mis seljataga toimub, siis jälle uudistada hoopis vastassuunas käputavaid titasid. Muideks, eelmine kord piigal kämblaga üle silmnäo tõmmanud kutt oli ka kohal, aga no seekord oli kuti emme väga kiire reaktsiooniga. Pidevalt korjas naerusuist poissi ära, kui see kahtlaseid liigutusi mõne pisema suunas tegi.

Oli tore et juhendaja tuli ise tunni lõppedes minu juurde ja tegi natuke juttu ka, et kuidas meeldis, kui noor piiga on ja kas tahame ka publikule esinema tulla. Mõned korrad harjutatakse kava veel ja meil olevat juba päris hästi välja tulnud. Oh, esinema me vast ikka ei lähe, seal on miskit kostüümimoodi asja vaja. Ja üldse, ma nagu ei ole väga esinejat tüüpi, võibolla Annikene on, aga seda ma veel ei tea :) Või mis ei tea, nende etenduste järgi, mis ta kärus korraldab, on ta raudselt esineja ;) Piigat, muideks, pidas ta lausa 9-kuuseks. No ei ole veel, aega sinnamaani omajagu. Aga eks beebide vanust ongi väga keeruline ära arvata. Näiteks üks tilluke preili, kes küll käputas, aga oli selline väga habras ja kuidagi, no ma ei oskagi öelda, igal juhul meie preilna kõrval ikka päris pisike titt, tuli välja, et ta on peaaegu 10kuune. Uskumatu.

Nüüd peaks nädalavahetuse plaane tegema hakkama. Kui möödunud nädalavahetusel sai Pärnus suvitamas käidud, siis seekord lubatakse vihma. Ei tea kas peaks midagi tubasemat välja mõtlema…

Advertisements

One thought on “Heliseb

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s