Põrandad üles võtta ja külmik hävitada!


Olen viimaste kuude jooksul korduvalt ja korduvalt mõelnud meie külmikule otsa peale tegemisest, lisaks kõigi siinsete põrandate üleskiskumisest, siis muidugi sellest miks meie magamistuba on õnnetul kombel tänavapoolne tuba, miks inimesed tänaval telefoniga rääkides karjuvad ja miks lapsed ei või sõita normaalsete jalgratastega, vaid mingite pisikeste tõukeratastega, mis teevad säherdust põrgulärmi, et mine või hulluks ja otseloomulikult nad seejuures suhtlevad kaaslasega lõuates, sest kuidas muidu too sind kuulma peaks. Korteriukse vahetusele mõtlesin ka, aga ainult korra, sest nagunii me ju kolime siit ära, milleks kulutada, eks ole. Kuigi hirmsasti tahaks uut ust, teatud põhjustel…

Külmik ajab mind närvi, sest mingil veidral viisil suudab ta aeg-ajalt teha säherdust häält, mis tekitab tunde, et Antšik kõrvaltoas on üles ärganud. Ja need põrandad siin… Õudneeee! Kui me sissekolisime kägises vaid üks koht esikus, aga nüüd… KÕIK põrandad kägisevad ja kõige teravamalt ja räigemalt magamistoa põrand. Hiili siis veel pisipiiga juurest ära, kui sa ta ööunne oled mingi valemiga saanud või mine tagasi tuppa, et ise magama kobida. Pidevalt hoiad hinge kinni, et tirts ei ärkaks.

Kui rääkida lärmist siis… Meil ülemise korruse naaber teeb remonti. Ei maksa nüüd arvata, nagu see mind häiriks. Absoluutselt mitte. Esiteks ta ei tee seda kunagi õhtutundidel. Teiseks, kuidas ma üldse tean, et ta teeb remonti? Sest tüüp on käinud umbes kolmel korral meie ukse taga ja vabandanud alati ette ära, kui hakkab midagi häälekamat oma korteris tegema. Näiteks nagu tänagi, käis koputas ja tundis muret, ega mu pisitegelane parajasti maga, ta plaanivat mingisugust auku kuhugi lõigata… Jessas! Milline viisakus! Ausaltöeldes, tekkis meil Jaaniga tunne, et me oleks võinud 9 kuud tagasi minna tema ukse taha ja vabandada umbes kahe-kolme aasta jagu ette ära, sest meie arvestuste mööda ei saa ta lähiaastatel teatud põhjustel kõrvatroppideta magada ja me isegi oleks võinud talle mingisuguse kõrvatroppide stardipaki kinkida. Aga noh, kahjuks me ei tulnud nii hiilgavale mõttele õigeaegselt, nüüd on juba natuke hilja, suuremad kisamised on ehk (kiirelt üle vasaku õla) juba ära toimunud. Ehk siis – meil on rämeropult naabritega vedanud. Keegi ei ole vingunud ja mölisenud a´la miks teie laps karjub, pigem ollakse meeldivad ja sõbralikud.

Lõpetuseks -miks ma nii vähe postitusi teen? Sest mind häirib üha rohkem mõte, et pisipiigale ei pruugi sugugi meeltmööda olla, et tema beebipõlve seigad niivõrd avalikult kajastamist leiavad. No ja nüüd oli veel lisaks meeldias juttu kas lapsevanematel üldse on õigust oma lapsest pilte internetiavarustes jagada. Üldiselt olen üllatus-üllatus arvamisel, et mida vähem oma võsukeste pilte eksponeerida seda parem ja muidugi tuleks kriitilise pilguga fotole püütud kompositsioon üle vaadata. Ei mingeid pissi-kaka-nägu toitu täis-palja pepu jmt pilte. Jaa, mäletan imehästi, et panin siia pildi Antšiku ujutamisest, aga ma otsisin spetsiaalselt sellise foto, kus on näha ainult neiu pea, ei midagi muud. Ka hilisem basseinipilt on selline kus ta varjab ennast palliga, nii et taaskord suurt mitte midagi peale näo pole näha ning ülejäänud basseinikaaslased isad-beebid on otseloomulikult välja lõigatud. Aga siin on pilte, mis ei pruugi noorele neiu Annile meeldida, sest ilu on vaatajate silmades. Eks me isegi ju suhtume palju kriitilisemalt nendesse fotodesse, kus me ise peal oleme.
Teksti mõttes… Ma ei tea nüüd, kas mõni jopski hakkab Annut tõesti kunagi koolis kiusama, sest tal olid beebina uinumisraskused või et ta õngitses beebina kapi alt välja mõned makaronid?! Või ta ei saa sellise info tõttu soovitud töökohta? Loodetavasti siiski mitte.
Vaatab, mis sisetunne ütleb, et kui palju ja mida pisipiigast kirjutada. Selge on see, et mida vanemaks ta saab, seda vähem leiavad tema tegemised tee blogisse.

Advertisements

One thought on “Põrandad üles võtta ja külmik hävitada!

  1. Nii meeldivad naabrid. Aga mina kirjutasin täiesti julgelt laste tegemistest sest mul on plaan need jutud endale välja printida ja siis Internetist lapsi puudutav osa kustutada. Paar esimest aastat on mul juba veebist väljaprintimiseks sobivaks kohendatud, veidi veel vaeva näha ja siis hakkan kustutama :) Minu jaoks oligi alguses see piir 3 aastat, mis reaalsuses vaikselt nihkus siis nelja peale aga sellest alates ma enam laste pilte netti ei pane.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s