Puhkus!


Ei osanud seekord Jaanile midagi toredat sünnipäevakingiks kokku keerata ja nii see kink tegemata jäigi. No ma püüdsin küll Annit veenda issile toredat pilti valmistama, aga neiu ei võtnud eriti vedu. Pelgas lõuendit, mille värvide ja toidukilega kaetult ta ette asetasin. Eks see esimene maal pea siis natuke veel ootama. Anni eelistas pigem toidukilet näksida, kui kätudega mööda lõuendit värve laiali ajada. Ja nii ma poolnaljaga Jaanile teatasin, et sünnipäevaks saab ta täiesti meievaba nädala. Pisikese puhkuse. Saab teha mida tahab, millal tahab ja magada nii kaua ja palju kui see palgatöölkäimise kõrvalt võimalik.
Enne “puhkust” käisime kõik koos 2015. a. augustibeebide kokkusaamisel Nurmenuku Talu ja Puhkekeskuses. Ilm oli laupäeval mõnusalt päiksepaisteline, nii et looduses viibimine oli puhas lust. Anni nägi esimest korda mitmeid koduloomi-linde, kelledest kõige hirmutavamana tundus lehm. Eriti õudne oli kui lehm otsustas neiule otsa vaadata. See kutsus pisipiigal esile lausa hirmuhüüatuse. Liikuv must mägi-elukas… muidugi on kohutav, kui selline sulle veel otsa jõllitama hakkab. Ei aita siis ka issi süles olemine. Hirmus on ikka. Eks nende tundmatute elukatega tutvumine ja sõpruse sobitamine nõuab natuke rohkem aega. Järgmine kord ei ole ehk kohtumine enam nii pelutav.
Kõige toredam oli vaadata tiigis ujuvaid hanesid. Anni tahtis kohe ise vette sulpsatada. Seekord jäi suplus siiski tänu tugevale issile tegemata.
Muidugi ei võtnud me fotoaparaati kaasa :D Tüüpiline. AGA Jaani moblaga siiski mõned pildid sai tehtud. Panen siia üles, kui Jaan fotod mulle saadab.
Hetkel suvitame preiliga Pärnu-vanaema juures. See on nüüd natuke liiga palju infot, aga jessukene kui tore on käia tualetis, nii et ei pea muretsema, kas kraaniveesolina või mõne muu hääle pärast pisipiiga ootamatult ei ärka. Siin ta nimelt tudiskleb ülakorrusel vaikuses, mitte nii nagu meie Tallinna-kodus, kus tal tuleb vannitoa-tualeti häälte sees unetsükleid vahetada. Ja ei mingeid mürisevaid hääli tänavalt, sest heal juhul sõidab majast rahulikult (kihutamist sinne auguline tee ei võimalda) mööda kolm autot päevas, inimesi ka ei liigu, neid elab küll ümbruses, aga nad on säherdused tasased. Mõnus.
Koer Bingoga on preilil viisakas põrnitsemise suhe. Käppida julgeb neiu kutsat ainult veidi enne ööunne minekut, selleks ajaks on ta lihtsalt nii väsinud, et tunneb end julgemalt kui tavaliselt. Itsitab siis natuke ja püüab Bingot käpast või koonust puudutada. Bingo on Annile mõned korrad “musi” teinud. See preilile ei meeldi.
Täna tutvus Anni jõega ja partidega. Homme, kui ilm vähegi lubab, siis püüaks rannast läbi jalutada, tutvuda liiva ja merega. Liivakastiga on Anni peaaegu juba tutvunud. Nii armas oli vaadata, kuidas preili esimest korda liivakasti äärele sattudes sirutas välja oma tillukese sõrme, püüdis sellega kinni ühe liivatera ja pistis terakese, otseloomulikult, suhu. Peaaegu tutvunud tähendab, et liiv oli kastis märg, nii et kaugemale kui liivakasti äär ma teda tookord ei lasknud.
Suvi on üks igavesti mõnus aeg! Ilusat puhkust meile kõigile!

Advertisements

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s