Tuul vallatu tuuuuul


Kümne päeva pärast on aasta täis. Praegu siin köögilaua taga, just äsja häääästi toredatelt naabritelt saadud, peaaegu käärima läinud õunamahla rüübates, tundub, et aeg on lennanud  linnutiivul (jummel tänatud!), aga tuleb tõdeda – mäletan ülemäära selgelt hetki (mõnikord olid need perioodid suts pikemad kui hetked), mil aeg tundus paigal seisvat. (Nii vigase lause moodustamise eest peaks mind kohtusse kaebama! :) ) Ja see, kus paigal seisti, ei olnud midagi ilusat… Jeeaah, nii oli, mul oli ikka räme stress, kui ausalt öelda ja tagasi mõelda, võibolla mõni oleks isegi seda, kus omadega istusin, deprekaks nimetanud. See oli pime aeg … Mnjah… Siis sai ikka igasuguseid asju Jaanile öeldud ja mõeldud muidugi veel hullemaid. Ega ma päris täpselt ei saa aru, miks ta mind kättpidi mõne psühholoogi juurde ei tirinud. Oleks võinud. Või noh, ma oleks pidanud ise minema. Aga ega ole siin mõtet selle ümber enam pikalt kaagutada ka muidugi. Oli mis oli. Lõppudelõpuks rabelesin ju välja. Kusjuures suhtkoht elusana :) Kõigest sellest johtuvalt tean päris kindlalt, et meie kõikse kallim pisike Anni-Manni omale õde või venda ei saa, vähemalt minult mitte ;) sest teist korda, kui juhtumisi stsenaarium oleks sarnane, ma välja ei vea.
Kuigi unedraama pole läbi, pisipreili ei oska ikka ise magama jääda, siis elu on vaatamata sellele muutunud ikka kordades lillelisemaks. Kohati on Annukas meil siin säherdune humorist, et anna aga olla. Näiteks täna püüdis ta võtta oma lusikaga tassist vett. Annukas pole lusikaga asjatamises veel suurem asi meister ja nii juhtus, et vee edulise võtmise asemel lendas lusikatäis puhast kraami talle endale vastu vahtimist. Neiul oli tulemust tajudes üsna koomiline nägu peas. Ta nimelt surub lusika tugevasti vastu tassi serva, nii et tekib omamoodi katapult, mis lennutab vee kiirelt vastu silmnägu. Vaatamata esimesele luhtunud katsele, püüdis Annukas veel mõned korrad lusikaga vett võtta ja kõik need katsed lõppesid sarnase tulemusega. Ma püüdsin naeru tagasi hoida, kuigi ta nägi tõesti armsalt koomiline välja. Lõppeks pole ju ilus teise luhtunud katsete üle naerda.

Möödunud nädalavahetusel jätsime täiesti ebatraditsiooniliselt Augustiunetuse seekord vahele ja käisime hoopis Haapsalus Maitsetepromenaadil. Ega ma seda promenaadi eriti kiita või laita ei oska, sest vihma sadas ja meie kolisime hoopis Ingverisse sööma. Polnud tollel kohal ei tegu ega nägu ja toit oli ka kehvapoolne, aga see ei mänginud erilist rolli. Meil oli seal lihtsalt soe ja lõbus olla, Anni pärast muidugi. Anni kärus ei viitsinud passida. Tema patseeris aknalaual. Vahtis mööduvaid inimesi ja leelotas. Ta nimelt armastab öelda “leeloleeloleeloleeloleelo”. Kui preili mõnda aega Jaani süles oli, vahtis ta täiesti konkreetselt üle Jaani õla teise laua inimesi. Oma meelest muidugi vargsi piilus, aga kuna see piilumine oli niivõrd intensiivne ja koomiline, siis ilmselgelt ei jäänud see mitte kellelegi märkamata.

Kodus on piiga miskipärast arvamusel, et kui ta mul püksid maha tõmbab, siis saab raudselt kiiremini oma toidu kätte. Täiesti väär mõtlemine. Püüdsin talle täna seletada, et kui ta tõmbab mul samal ajal, kui talle putru keedan, püksid maha, siis see ei kiirenda mitte mingi valemiga protsessi. Pigem vastupidi. Pudru jõudmine lauale võib võtta rohkem aega, sest rebadel pükstega pole ilmselgelt võimalik kiires tempos liikuda, kui üldse. Kannan selliseid laiu-lotendavaid jooga pükse kodus. Anni haagib ennast pükste külge ja need lihtsalt vajuvad maha. Huumor missugune. Kui mul on kleit seljas, siis õnneks ei vaju see kuhugi, kui pisike preili kleidisaba küljes ripub.

Ahjaa, seoses Maitsetepromenaadiga… Haapsalus andsin enne autost väljumist Annule purgitäie Põnni maasikapüreega jogurtit. Tühjale purgile panin kaane peale ja tagasi kotti, kuhu selle unustasin. Täna vedas piiga koti esikust riiulilt maha, sorteeris läbi, leidis purgi (vahemärkus – Põnni maasikapüreega jogurt on Anni suur lemmik) ja pistis häälekalt nõudma mämm-mämm! Aga ei olnud ju veel söögiaeg. Uuuuuuuuh! Rääkimata sellest, et mul ei olnud plaanis talle jogurtit anda. Tee see selgeks 11-kuusele, kes on oma meelest leidnud täis purgi lemmikmaiusega. Konfiskeerisin purgi.

kellelesedaundvajaon

A kellele seda und vaja on?

smurf

Smurf

Advertisements

2 thoughts on “Tuul vallatu tuuuuul

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s