Kiilakas?!


Laupäeval käisin varahommikul linnapeal jalutamas. Üksi. Vahelduse mõttes väga mõnus. Siht oli ka, sest no ei saa ju seda va väga haruldast vaba aega niisama lörri lasta, eks ole. Kuigi oma üürikest üksiolemise aega olen ka molutades maha laristanud. Mõnikord on vaja. Lihtsalt. Olla.

Seekord viis siht juuksurisse. Oma tavapärase juuksurisalongi hülgasin, sest nad tahavad palju raha, aga loovad puhast igavust. Vähemalt seni on nad Tallinnas mulle haigutamaajavat jura pähe meisterdanud. Jaa-jaa nende salonge on üle Eesti. Igastahes, uus salong üllatas mind. Ei, mitte sisekujundusega, aga juuksuriga. Saate aru, see naisterahvas, kes mulle oma teenust müüs, põhimõtteliselt rebis mu juukseid, tutistas ja sikutas :D Ja juuste pesu… jeeeeesus nagu! Mulle tundub, et mitte kunagi enne pole keegi niii karmilt mul pead pesnud. No täitsa lõpp kohe! Kui ma tavaliselt juuksuris põhimõtteliselt peaaegu jään magama, siis seal oli säherdune äratus, et hoia ja keela. AGA vaatamata harjumatult karmile käele, oli tegemist haruldaselt proffi juuksedisaineriga. Mul läks juuste värvimisele ja lõikusele kokku kõigest 1 tund! Mitte kunagi mitte kusagil pole keegi suutnud mulle ühe tunniga pakkuda värvimist ja lõikust, vaatamata sellele, et mul on õhukesed juuksed Näiteks mu eelmine juuksurisalong oli võimeline teostama tukalõikust, mis kestis 30 minutit!!!!!!  Saate aru – 30 MINUTIT ja kõigest TUKK. Laupäevane lõikaja tegi ettepaneku veidi julgema lõikuse osas ja nii ma nüüd poolenisti kiilas olengi :D No mitte päris, aga mingis mõttes ikka… Kusjuures, osa tema tehtud tööst jääb varju seni, kuni ma juuksed kõrvataha panen. Aga jah, see oli nii veider kuidas ta lõikas. Ta oli niivõrd kindel, mida ja kuidas teha, et ta minu jaoks tohutult kiirelt kärpis, tegi kihte ja fileeris või mis iganes lõikusstiile ta kasutas. Meil oli kõrval teine tema klient, kelle nägu vahepeal väljendas ehmatust, sest noh khm-khm nagu ütlesin, ma ju olen suhteliselt kiilas :D Juuksur rahustas ehmunut ja ütles, et ta leppis kõik kliendiga (minuga) eelnevalt kokku.
No ja kuna juustega mässamine läks üleootuste kiirelt, siis ma sain veel rõõmsalt minna ja lasta Annule mõeldud tohutusuure õhupalli heeliumit täis.
Seal ma siis lõpuks jalutasin – täpikleit seljas, uhiuus sonks peas, suuuur punane õhupall kätt otsast rebimas ja päike paistis :) täpselt nagu aasta tagasi. Kõpsutasin koju, kus oh üllatust, oli ema vahepeal kogu korteri aknad ära pesnud. Tüüpiline. St kui mina oleks kodus, siis Anni ei lubaks mul mingeid aknaid pesta, ta ripuks mul küljes ja kisendaks, kui ma isegi midagi sellist nagu akende pesu mõelda julgeks.

Advertisements

5 thoughts on “Kiilakas?!

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s