Kuss-kuss!


Lugesin pooldiagonaalis läbi järjekordse beebide uneraamatu “Hea magaja: hädavajalik unejuhend imikutele ja vanematele”. Pooldiagonaalis seepärast, et olen juba sarnaseid raamatuid piisavalt lugenud ja nö korduvad teemad said kiirelt silmadega üle lastud, eriti sellised kohad, kus räägiti alles väga noortest beebidest. Meie tips on ju juba suur ;), lausa aastane. Raamatu autor pooldab väljanutmise ehk siis nagu ta ise seda nimetab – kustutamise tehnikat. Kõige lihtsamal ja ilma igasuguste etappideta asjale lähenedes tähendab see, et paned õhtul beebi voodisse, lahkud toast ja lähed tuppa tagasi alles hommikul. Kusjuures, nagu ma aru sain, siis mida nooremale beebile sellisel viisil ise uinumist õpetada, seda tõhusam st kiirem tulemus. Eeltingimuseks oli et beebi kaaluiive on piisav. Aga nagu autor ise tõdeb, selline tehnika võib toimida, aga ei pruugi. See kui ei toimi, võib tähendada, et lapsel on mõni haigus (vaimne või füüsiline), aga samas ei pruugi ka olla.
Kirjeldatakse ka kuidas veidi pehmemal ja etapilisel viisil soovitud hea uneni jõuda, aga autori arvates ei tähenda see vähem nuttu, pigem vastupidi, pluss vanemad peavad suutma järjekindlalt mitmetest reeglitest kinni pidada.

Kui raamatu lõpuks sulgesin, siis no… kogu selle hunniku kirjanduse peale, mida beebiunega seoses läbi olen tudeerinud, pole muud öelda kui, et ei ole õigeid või valesid lahendusi. Lõppudelõpuks ei oska keegi öelda, mis konkreetselt sinu lapsele mõjub ja kui miski mõjub, siis kas sellel mõjul on ainult positiivsed tagajärjed või tekkis kuhugi mõra. Isegi kui midagi on teaduslikult tõestatud, siis erand kinnitab reeglit. Kunagi ei tea…

Anni uni on võrreldes alles mõnekuutaguse ajaga tunduvalt paranenud, aga mitte väljanutmise või mõne muu spetsiifilise tehnika abil. Lihtsalt mulle tundub, et aeg on teinud oma töö, Anni on vanemaks saanud. Enam ta ei maga kõhukotis, vaid ainult oma voodis. Ok. ma ikka jalutan toas piiga kõhukotis enne kui ta voodisse panen, sest ta ei oska ise uinuda, aga Annukas teab, et ta pannakse voodisse, ta on poolärkvel ja kusjuures, ka eelistab magamiseks voodit, mitte kõhukotti, kus ei saa ennast ringutada ja sirutada.
Iga ööune eel saab ta võimaluse ise magama jääda. Ta isegi katsetab seda. Heidab ise pikali. Otsib paremat asendit. Kuid viimaks ta ikkagi tõuseb püsti ja ei suuda uinuda. Aeg-ajalt testin, kas minu juuresolek segab tal uinuda. Lahkun toast. See ei sobi preilile üldse. Praegu vähemalt mitte. See ei ole lihtsalt jorin ja torin, mis toast mõne aja pärast kostab, vaid korralik nutt. See aga ei sobi mulle. Vähemalt praegu. Mul on enda jaoks välja mõeldud poolähmane taatum. Kui Anni ei suuda poolteiseaastaselt ise uinuda ehk kuskil veebruarikandis, siis võibolla proovin nutmajätmist. Uuesti. Jaa, korra olen juba proovinud. See oli kuid tagasi, siis kui Annukas ärkas pärast igat unetsüklit ja ma olin puhtakujuline zombi. Tulemuseks oli, et pärast igat tsüklit ta enam ei ärganud, aga une isealustamist see endaga kaasa ei toonud. Oma beebi nuttalaskmine on tõenäoliselt minu senise elu kõige jubedam kogemus. Mul oli nii paha olla, et… esmalt oleks tahtnud midagi ära lõhkuda, seejärel kedagi lüüa, mingi hetk endale füüsiliselt haiget teha… Lõpuks oli mul nii halb, et tahtsin lihtsalt öökida. Kõik oli nii-nii-nii… Ühest küljest ei kujuta ette, et seda kunagi uuesti teeksin, aga samamoodi ei kujuta ma ka ette, et näiteks kaheaastast jätkuvalt unne või poolunne kussutaksin. Ausaltöeldes, tegelikult ma ei usu, et kaheaastast enam kussutada saakski :) Tõenäoliselt ta ei laseks ja kui laseks, siis ta vaevalt sedaviisi unne suudab jääda.

Hetkel olen rahul kui Annukas magab päevas vähemalt ühe une, kuigi ta vajaks kahte, aga parem üks kui üldse mitte midagi. Voodisse jõuab ta õhtul seitsmest. Magama jääb keskeltläbi poole kaheksast ja üles ärkas hommikul poole kaheksast. Vahepeal juhtus, et ta läks magama tunnijagu hiljem. Mis toimus tema ärkamisajaga? See liikus tavalisest tunnijagu VARASEMAKS ehk siis poole seitsmeks hommikul. Rõve! Hetkel on õnneks liikunud ärkamine peaaegu seitsme peale tagasi, täna hommikul imeline küll, suutis ta tagasi jõuda vanasse graafikusse ja ärkas kenasti poole kaheksast hommikul. Vahepealseid ärkamisi selle 12 tunni sees oli 2. Pole paha. Suudaks ta vaid säherduse graafiku juures püsida :) No mina ärkasin muidugi rohkem kordi, sest noh, mul on kehv uni (hallooo, kelleltki pidi ju Anni kehva une pärima ;) st ärkan piiga iga pisemagi nihelemise peale. See võib kõlada julmalt, aga jessuke kui õnnelik ma oleks, kui Annukal oleks oma tuba! Mina magaks paremini ja ausaltöeldes, Annukas magaks ka raudselt paremini. Meil on suuremat korterit vaja! :)

Tegelikult arvuti taha istudes mõtlesin kirjutada hoopis sellest kuidas Annukas pesumasinasse ronis, aga no eks järgmine kord siis :)

img_0918

Advertisements

2 thoughts on “Kuss-kuss!

    • Ei, ma ei arva, et see on halb raamat. Üldse on mul keeruline mõne sedalaadi raamatu kohta öelda halb. Lihtsalt tuleb katsetada, leida need võtted, mis sinu lapsel uinuda aitavad :)

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s