Päev kajab

Londoni armuke, röövikud ja lehm Miili


12472747_595164943968824_4765201316908340451_n
Allikas: REaD FB-leht

Mõned nädalad tagasi kõpsutasime-kärutasime Tallinna kesklinnas asuvasse raamatupood-kohvikusse REaD.
Armas kohake. Asub küll kesklinnas, aga õhustik on boheemlaslik ja mõnusalt rahulik. Piiga jäi sihtpunkti kulgedes kärus magama. Õnneks mahtus tema “tõllake” poodkohviku uksest kenasti sisse, nii et saime Jaaniga rahus raamaturiiuleid revideerida, samal ajal kui neiu iluunes viibis.
helde-puu-vaikeRead on pood, kus on sadu nö teise ringi raamatuid, mida saab osta reegli järgi 1 raamat 4 euri, 4 raamatut 10 euri. Teise ringi raamat ei tähenda, et tegemist on mingite vanade kapsastega, üldsegi mitte. Võimalik on osta täiesti korralikke ja uueväärilisi teoseid. Võimalik on soetada nii klassikat, kui ajaviiteromaane, lasteraamatuid (nõukaaegseid ja kaasaegseid), kokaraamatuid, kunstiraamatuid, võõrkeelseid raamatuid… Mängib mõnus muusika. Kohvikupoole pealt saab taimetoite ning gluteeni- ja suhkruvabu kooke ning küpsiseid.
Ostsin neli raamatut, millest kolm olid lasteraamatud. Neist Shel Silversteini “Helde puu” (visuaalselt täiesti uuevääriline) on üks mu lemmikutest. Raamatu saab läbi loetud mõne minutiga, lugu ise on väärt mõttega ja tasub lugemist ka täiskasvanutel. Tõenäoliselt see pigem täiskasvanutele ütlebki rohkem kui lastele.
Ajaviiteks leidsin raamatu “Londoni armuke”. Võtsin selle puhtalt tagakaane lugemise järgi. Tavaliselt ma nii spontaanselt raamatuid ei osta. Tagakaanel oli lisaks sisuinfole järgmine tekst:

 

“Londoni armuke” on stsenaristi ja režissööri Meritta Koivisto esikromaan, veetlev lugu armastuse 308puudumisest ja vajadusest selle järele, elusaatustest, mis panevad nii nutma kui naerma. Meritta Koivisto (s 1955) on kirjutanud stsenaariume nii täispikkadele kui lühifilmidele nii Soomes kui Ameerika Ühendriikides. Tema töid on auhinnatud mitmetel rahvusvahelistel filmifestivalidel, näiteks võitis tema film Ampiaispaini (Herilasmaadlus) Šveitsi Winterthuri rahvusvahelisel lühifilmide festivalil peaauhinna.

Nüüdseks läbi loetud :) Tegu omamoodi krimkaga, kus mõrvari avastamise pinget pole, pigem teemaks inimsuhted ja miks me oleme sellised nagu oleme. Ega suurt millestki ilma jää kui ei loe, aga no ajaviiteks mulle sobis. Üsna filmilik loo jutustamine ja mõned ootamatud süžeepöörded.

Kohvikust võtsin miskisuguse küpsise ja oligi aeg edasi liikuda.

P.S. Meil on tatipritsimine vol 2 käsil. Eelmisest pritsimisest saime kuskil pooleteise nädalaga jagu, seekordne on tõsisem. Naabripoiss jäi enne meie piigat haigeks, tal oli lausa üle 38 palavikku. Loodame, et meid säherdune palavik ei külasta.

P.S.S. Röövikutest ja lehmast ei hakanud rääkima :) Annile said säänsete tegelastega raamatud Read poest ostetud. Talle meeldivad.

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s