Paberid ehk kes ei tööta, see ei söö


Mõtlesin, et panen kirja nö kõige esimesed Anni katsed mind aidata või siis matkida midagi, mida ma peaaegu iga päev teen.

Kõige esimest korda aitas Annukas mind üheselt (ei mingit pluss üks kuu vmt). Aitamine oli spontaanne, see lihtsalt juhtus, ma ei palunud abi ja ei tulnud isegi selle peale, et preili võiks mind aidata. Me nimelt ladusime koos preiliga Jaani ostetud wc-paberid vannitoa kappi :). Istusin põrandal ja võtsin suurest kilepakendist rulli ja panin kappi. Järgmine hetk, kui kilepakendist uut rulli tahtsin võtta, see juba ulatati mulle. Ja nii see läks. Annu, kes istus minu kõrval, nägi ära, mida tegin ja hakkas lihtsalt ise rulle võtma ja mulle ulatama. Kõik :) Töö läks kiirelt ja sujuvalt, ilma igasuguste kõrvalekallete ja viperusteta.

Nüüd, mõned päevad tagasi, on pisipiiga hakanud paberiga usinasti põrandat nühkima, korra on proovinud ka seina paberiga nö puhastada. See tuleb nähtavasti sellest, et ta näeb, kuidas ma pärast söömist laua köögipaberiga üle tõmban või siis aeg-ajalt kööginurga põrandalt paberiga midagi mahakukkunut üles võtan- ära pühin. Peeglite-akende puhastamist on ta ka jälginud.

Kõige esimest korda tegi ta sellist pühkimist vannitoapõrandal wc-paberiga. Täna näiteks andsin talle pärast õhtusööki paar lehte köögipaberit kätte ja ta nühkis usinasti enda ees olevat lauda :D No ma ei saa öelda, et suurt midagi sedaviisi puhtaks sai, aga see asjalik nühkimine nägi lihtsalt armas-tore välja.

P.S. Annil on uus taktika kuidas raudselt sülle saada. Khm, taktikaks seda nimetada on muidugi veidi liig ;), aga öelge mulle, kuidas sa ei võta pisikest tegelast sülle, kui ta tuleb sinu juurde, ripub sul püksisääre küljes ja ütleb: “Kalli-kalli. Kalli-kalli.” Raudselt saab sülle. Ma ütlen – kui Annukas pooleteiseaastaselt iseseisvalt kõndima hakkab, on veel hästi läinud. (Tean-tean. Poolteist aastat on tagumine aeg, kui siis ei hakka, tuleb arsti külastada.) Kusjuures, ta mitte lihtsalt ei ole süles, vaid ta konkreetselt hoiab kaela ümbert kinni ja jääb kasvõi kaelakülge rippuma, peaasi, et teda maha ei pandaks. Täna tundsin esimest korda üle piiiiiiiika aja, et mul on selg vist väsinud…

Advertisements

2 thoughts on “Paberid ehk kes ei tööta, see ei söö

  1. Anni peab lihtsalt sugulastele külla tulema :) Mul oli ka tunne, et laps ei hakka kunagi käima. Aga kui Linda sattus sellisesse kohta, kus teised lapsed ringi siblisid, tekkis tal piisav uudishimu ja tahtis teistele järgi minna. Nii need esimesed sammud tulidki.

    • Me käime igal nädalal muusikatunnis. Seal kõik lapsed käivad. Nad on Anniga enam-vähem üheealised, mõni veidi nooremgi. Meie preilit huvitavad küll teised pisikesed tegelased väga, aga ta eelistab neid teatud distantsilt jälgida ja seda istudes või minu küljes rippudes :D Anni ei taha isegi nii käia, et tal käest kinni hoitakse. Aga noh, aega on, küll ta hakkab, kui valmis on :)

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s