Ega tali taeva jää


Täna, kaks päeva enne Tallinnasse kerkinud järjekordse ostukeskuse avamist (27. lööb uksed valla Koplis pesitsev Arsenali keskus), tuli maha selle talve esimene lumi. Maa oli valge ja puudki said oma esialgu imeõhukese karastava kasuka kätte.
Anni nägi enda meelest esimest korda lund, samamoodi arvab ta vist veel ka järgmisel aastal. Preili oli üsna üllatunud ning põnevil olemisega. Käisime lund käperdamas ja tegime väikse lumepalli, memme ei teinud, materjalinappus takistas.

Hetkel on meil päevakorras talvesaabaste otsimine. Kuna ma täpselt ei tea, kas piiga üldse plaanib oma jala peal lähikuudel õues ringi siblima hakata, siis tundub mulle mõistlik osta saapad järelturult. Kuigi, noh, öeldakse, et kõige esimesed jalatsid peaksid olema ikka täiesti uued ja pla-pla-pla-pla-plaa. Aga kui ta nendega teeb heal juhul vaid paar sammu? Ja need saapad maksavad uuest peast rämedat pappi, ma mõtlen ikka tõesti kopsakat summat, siis see mõjub miskipärast kuidagi väga ostmissoovi pärssivalt. Poes nägin Viking saapaid vist suisa üle 60 või oli lausa üle 70 euri maksmas,  nagu…  Ilmselgelt tõrkus mu aju saadud infot töötlemast, sest see tundus nii jabur, et pole ime, kui enam-vähem on meeles vaid suurusjärk. Need on ju titadele mõeldud saapad! Nagu jeeeeesus-küll-mai-või-lihtsalt! Kui tõeliselt “joppab”, siis võib juhtuda, et pisike ilmakodanik vajab talve jooksul lausa kahte paari saapaid, sest ta tillu-lillu jalake lihtsalt kasvab käbedasti. Nagu…. Alleaaaa-alleaaaa-aaaaaaaaa!

Mul tekib  selliseid kosmilisi summasid väikelaste jalatsite-riiete puhul nähes alati lühis.
Aga ega muidugi ei pea ju Vikingeid ostma, võiks osta näiteks Reimad võu Kuoma talvesaapad. Jeees! Olen ennast titesaabaste maastikul väga-väga algtasemel koolitanud. Mitte et need kaks viimati mainitud brändi märkimisväärselt odavamad oleks. Viking on Norra ja teised kaks peaks Soome brändid olema. Oeh! Ja üldse on nende va saabaste jalgasaamisega kodaniku puhul, kes ei tee absoluutselt mitte mingisugust koostööd (pigem vastupidi), õudkeerulised lood.

Kokkuvõttes läheb selline energia preili riidessesaamise peale, et kui me lõpuks korteriuksest välja saame, oleks juba nagu mõned head kilomeetrid maha vantsinud ja kerge väsimus kontides. Higist me üldse parem ei räägigi, eks.

Kui eelmisel aastal oli talvel õuesaamine pigem vaimne pingutus, sest titt ju kuhugi putket su eest ei teinud, ta lihtsalt karjus nonstop, ja kui rämeraske käru korraks unustada ning need õues kussutamise maratonid olematuks mõelda (võimatu!), siis jah, möödunud aastal tuli lihtsalt vaim tugev hoida, et läbi vaibumatu kisa lõpuks õue jõuda. Nüüd tuleb maadelda. Iga kord. Mõnikord kaks korda päevas :)

20161009_145720

20161023_14472420161023_144726020161023_14471520161023_144708

Advertisements

3 thoughts on “Ega tali taeva jää

  1. Ma ka järgisin omal ajal seda, et esimesed jalanõud olgu päris omad ja uued. Ma aga olin liialt agar ja ostsin kenad kingakesed valmis juba enne, kui M kõndis. Kõndima hakkas ta millalgi 1,5-aastaselt. Selle aja peale olid ostetud kingakesed juba lootusetult väikesed. Paar iluringi turvatoolis istudes ta jõudis neis teha, ei muud. Elagu teiseringi jalanõud, muidu ei jääks küll muud üle kui pastlad jalga. Hinnad tekitavad mul samamoodi lühise. Ainuke asi, mida ma kasutatud jalanõude puhul jälgin on see, et tald poleks viltu ära kõnnitud.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s