Muutused


  • Mõned postitused tagasi soigusin, et küll on piinlik ikka annan Annile aeg-ajalt purgitoitu ja ma ei suuda nädalamenüüd koostada. Nüüd saan öelda, et olen viimasel ajal end käsile võtnud ja enam-vähem nädalase toidusedeli suutnud nii mõnelgi nädalal kokku klapitada. Ilgelt tüütu. Ei usu, et samas vaimus elupäevade lõpuni jätkan. Tähendab – kindlasti ei jätka! :) Aga nüüd tean – kui väga tahan, siis mingi aja jooksul olen säherduseks ponnistuseks võimeline.
    Huvitaval kombel on Annukas peaaegu kõike, mida kokanud olen, ka söönud. Isegi toortatart, seeni ja maksa. Maks oli küll kana oma, seega mitte kõige hirmsam variant maksade maailmas.
    Huvitaval kombel keeldub Anni püreesupist. Veider. Olen seda tänase seisuga juba väga mitmes erinevas variandis pakkunud, aga no üle 5-6 lusikatäie kaubaks ei lähe, isegi juustuga mitte.
  • Anni ei karda enam oma isiklikku tualetpotti :) Istub sellel hea meelega ja patsutab samal ajal paljaste jalgadega vastu sooja vannitoapõrandat. Teeb asjalikku nägu ja vehib wc-paberi rulliga. See et potti reeglina midagi ei jõua, pole oluline. Kui enne ei saanud neiut potile, siis nüüd ei saa teda sealt enam ära :D
  • Rinnapiimaajajärk on lõppenud. Lõppes samal päeval, kui selgus Ameerika uus president. Seega preili sai rinnapiima veidi üle 1a ja 2 kuu. Öine toitmine lõppes kui preili sai täpselt 1a ja 2 kuud vanaks.
  • Magamajäämine ei sisalda enam kussutamist. Kõhukotiajajärk lõppes pärast kella keeramist, ehk siis samuti 1a ja 2 kuu vanuselt. Jah, ma olen tema juures, kui ta magama jääb, aga sekkun protsessi niivõrd minimaalselt kui vähegi võimalik.
    Eks Annukas muidugi püüab luti mahaviskamise, juua-küsimise, kalli-kalli palumise ja aeg-ajalt kakamise teesklemisega mind võimalikult aktiivselt oma magamajäämise protsessi kaasata, aga kogu see “mäng” lõpeb siiski enam-vähem mõistliku aja jooksul ning oodatud tulemusega – Anni unnevajumisega.
    Mingi hetk mõtlesin isegi kussutamisest vabanemisest eraldi postituse teha. Üks nädalane kussutamise vaba periood oli meil tegelikult kuujagu päevi tagasi. Selleni jõudsin kallistamis-paitamis tehnikaga. Ise leiutasin säherduse nime :) Kui piiga sedaviisi esimest korda magama jäi, oli see minu jaoks emotsionaalses mõttes niivõrd suur asi, et ma ikka kohe soristasin rõõmsalt mõned pisarad. Järgmised soristasin siis, kui neiu suutis ka päeval sama tehnikat kasutades uinuda. Toimis meetod kuni hetkeni, mil Anni hakkas võtma voodisse jäämist ja une ootamist rahulikult. Ainuke häda – ta ei tulnud selle pealegi, et und võiks oodata kinniste silmadega… Tuli uus lähenemisnurk leida… Nüüd on plaanis järgmise etapina toast lahkuda enne kui preili unemaale jõuab.
  • Anni uned on muutunud palju sügavamaks ja pikemaks. Saaks lutist lahti, oleks vast veelgi suurepärasem olukord :) Raamatute järgi peaks ta olema lutist võõrutamiseks valmis. See et ta lutiga niisma mängib, seda närib ja minema viskab ja muideks, aeg-ajalt ka ära peidab, peaks näitama, et on võõrutamiseks sobiv hetk. Aga ma veel ootan. Ta on praegu niigi tubli olnud. Jäeti ilma rinnapiimast ja peab kussutamiseta tuttu jääma – kõike samal kuul. Las vähemalt lutt lohutab, kuigi ega ta sedagi saa muul ajal kui vaid  magamiseks.
  • Kui alles mõni aeg tagasi ei saanud ma kasvõi paariks sekundiks maja välisuksele minna st korterist lahkuda, nii et preili häääästi veidikeseks üksi jääb, sest kõike seda oleks saatnud metsik kisa ja nutt, siis näiteks täna ei tulnud neiu suust piuksugi, kui käisin välisuksel just ostetud beebikelku vastu võtmas :)
  • Sellel aastal lähen PÖFF-ile aaajeeeeee! Ilma Jaanita küll, aga no mis siiiiis, üksi saab ka täiesti eduliselt filme vaadata! :)

img_1619

Advertisements

5 thoughts on “Muutused

  1. See postitus annab nii palju lootust. Mul on üks 8k vanune kodanik, kes pole kordagi tervet ööd maganud, see kuu lausa eriti rahutud ööd, magamapanek tähendab n+1 korda võrevoodis nagu vedrust püstikaranud kodaniku pikalisuramist ja nii uuesti ja uuesti…aga ehk ei kestagi see igavesti…..

    • Kindlasti ei kesta see igavesti. :)
      Mul oli umbes Anni kuuenda elukuuni lootus, et kohe-kohe saame nendest uneprobleemidest üle, aga siis hakkasin kuulma ühelt ja teiselt poolt, kuidas näiteks 1a4k vanust last ikka veel magama kussutati, või siis lugesin Pere ja Kodu ajakirjast, kuidas kellegi 2aastane laps ei maga tervet ööd jutti jne jne.

      Kuigi Anni (1a3k) ei suuda tervet ööd jutti magada (kuramuse pidevalt kaduv ja sõltuvust tekitav lutt, aga nähtavasti mitte ainult), siis ikkagi on suur kergendus, kui ei pea teda enam unne kussutama ja teda saab vähemalt ööunne minekul juba ka üksinda magamistuppa und ootama jätta. Ma ei oleks uskunud, et selline asi üldse kunagi võimalik on. Õnneks lapsed kasvavad :)
      Tean emasid, kes õhkavad kui ilus ikka beebi esimene eluaasta on. Mina seda ei tundnud, sest mul oli pidevalt hirm. Igasuguste asjade pärast, mis vähegi tirtsu puudutasid. Ja siis veel see tohutu probleem magamajäämisega ja magamisega. Esimene aasta oli ikka täielik horror kuubis.
      Aga see tõesti muutub. Minu meelest olid meil ka kõik need unega seotud tagasilangused, millest kirjanduses räägitakse. Muide 8. elukuu jääb ka sinna sisse, kui võib taaskord tagasilangus toimuda :)
      Aga põhiline on see, et üldpildis läheb tasapisi siiski kõik paremusepoole. Mida rohkem laps hakkab ümbritsevat mõistma, seda toredamaks läheb :)
      Nii et pikka närvi selle tillukese kodaniku kõrval. Tal läheb aega, aga küll ta hakkama saab, eriti kui ema on alati olemas, kui ta teda tõesti väga vajab :)

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s