Päev kajab

Endast välja…


Isand Murphy külastab meid regulaarselt, äärmiselt ärritav. Püüad võtta vabalt ja mõelda positiivselt, aga no hekki küll! Me siin oleme hakanud lõunaunesid aeg-ajalt ära jätma. Ei, no muidugi ei jäta mina midagi ära st ei taha ära jätta, aga preili sipelgasiil lihtsalt laamendab (loe: raputab kogu jõust võrevoodit) ja jõurab nii palju kui vähegi annab, et uni putku paneks.

Alustuseks võtab ta läbi kogu repertuaari, mille puhul on kogemus, et saab sülle, mis omakorda võib kujutada suurepärast eeldust lõunaunest vabastuseks.

Esiteks kõlab: “Kaka!Kakaaa!kaka-kaka-kaaaa!” Reaalsuses on tegu vaid väikse puuksuga. Siis kõlab hästi nukralt: “Kall-kall! Kall-kall-kall!” Kui kalli lähen tegema, aga süllevõtmist ei järgne, tõugatakse mind eemale. Järgnevalt küsitakse juua: “Uua-uuuaaa! Uuaa! Uaaaaa!” Mõne aja pärast on nälg majas: “Mämm-mämm-mämm!” Me alles pool tunnikest tagasi tulime lõunalauast. Tuleb välja, et mõnel meist on ikka äärmiselt kiire ainevahetus. Või kas ikka on?
Igaks juhuks korratakse kogu etendust mitu korda, sest ega see emme on ennegi jätnud veits kohtlase mulje, ilmselgelt ei saa ta üldse mitte midagi aru. No ja kui Anni mõistes rääkimine ei aita, tuleb laamendada. Alustuseks oma tekk üle võrevoodi minu voodisse organiseerida, lutiga kaugviset harjutada ja igast muid jõu- ja ilunumbreid demonstreerida…

Pärast pooltteist tundi, kui olen alla andnud, piiga voodist välja võtnud, temaga “kiletatud” vannitoas söödavate näpuvärvidega plögistanud-mögistanud, ning viimaks meid rampväsinutena õue mänguplatsile transportinud, kus muideks neiu suure naerusuu saatel kiikumist nautis, teatab mulle üks teine ema, kelle laps on Annist mitu kuud vanem, et too magas lõunaund kolm tundi jutti. Esimese hooga läks mul jututuju täiesti ära.

Tean, et annivanused tudisklevad sageli veel tegelikult lausa kaks und päevas, aga näe, mina ei saanud meie piigale seekord ühtainumastki uneraasu tekitatud. Olin äärmiselt pettunud. Ja siis tuleb oma lapse kilomeetrite pikkusest unest jutustav särav-õnnelik mamma, kes just on saanud 3h puhata… Mina, kes ma end parajasti ropp-ränk-känk väsinuna tundsin, ei hakanud seepeale just õnnitlusi vasakule-paremale jagama. Mõmisesin ja olin natuke vakka.

Aga noh, vaatamata mu pidevale vingumisele unevallas, sest no mille üle sa veel vingud, eks ole, tuleb tõdeda, et projekt – UNI, milleks muuks ma kogu oma möödunud aastat nimetada saaksin, hakkab ilmet võtma. Aaajeee! Saaks nüüd sellest lutist ka lahti! Lutt ON saatanast :) Hoiatus: Varsti on kõik mu siinsed postitused lutiteemalised!

img_1763
Lugemisnurk

 

Advertisements

2 thoughts on “Endast välja…

  1. Hahhaaa, Anni on lihtsalt erakordselt andekas – tavaliselt algab see uneeelne “Juua-kalli-pissile-mämm-juua-pissile-musi” rituaal veidi vanemas eas pihta. Aga oi kui tuttav see kõik on.

    1. Eile õhtul püüdsin teha nii, et tulen toast ära, kui voodissepanekuga asi ühelpool. Mul tunne, et kui ise kohale jään ja ta uinumist ootan, nagu tavaliselt, siis ta teeb mida iganes, et mitte magama jääda.
      Pidin küll mõned korrad teda vaatamas käima, aga nuttu ei olnud, jäi üksinda toas magama. Loodetavasti kordub täna sama stsenaarium, kui mitte, siis igal juhul tundub, et oleme vaikselt sinnapoole teel :) Noh, nii nagu me terve aasta oleme olnud ;) Tasa sõuad…

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

w

Connecting to %s