Mokk töllakil istuda


Säherdune rahutus on peal et…, et ei tea kohe mida ära teeks. Midagi peab tegema! Tahan TEHA midagi! Võin küpsist suhu toppida või teed juua või midagi muud igavat nipet-näpet kodus kobistada või lihtsalt kanni sügada, aga sellest on vähe! Nagu tohutult vähe. Mul on juba tunne, et olen õhtuks nii väsinud pelgalt seetõttu, et ma ei tee päeva jooksul mitte midagi. Ärge saage valesti aru. Peaaegu koguaeg teen midagi. No näituseks mängin-möllan Anniga, teen süüa, panen asju pidevalt õigetesse kohtadesse tagasi, käin Anni süles ringi (Jaaa, see on täiesti omaette tegevus, väga oluline kusjuures, kuigi noh, ei taha küll vinguda, aga alati mitte väga põnev. Õnneks, kui joppab, ja Anni pole maadlejahaarde tujus, saan samal ajal ka veidi koristada) ning aeg-ajalt imen tolmu või pesen pesu.

Täna suures tegutsemise innus müristasin tolmuimejaga nii põhjalikult, et Anni ütles mingi hetk resoluutselt kaik! (st kõik!) ja tahtis sülle. See et ma saan koristada järgukaupa on tavaline. Kui tibin lõunaunest ärkas, tegin need viimased ära jäänud tõmbed tolmuimejaga ja rahu majas. AGA. Sellest on vähe! Sisulises, sügavamas mõttes. Pealegi, mul jääb aega üle. Uskumatu, et midagi sellist julgen siia kirjutada. Homme on raudselt hr Murphy kogu mu vaba aja ära planeerinud ja teda veidi tundes, siis mitte just kõige meeldivamalt. Peaasi, et talle Anni ragisev-kurisev köha kuidagi silma ei jää. Hr Murphy saab minult säherduse maksahaagi, et hoia ja keela, kui ta peaks mi-da-gi-gi orgunnima köhaga seoses.

Tagasi ajateema juurde. Tibina lõunauni näiteks. No muidugi ma loen siis midagi, üks minu lemmikajaviidetest, aga see ei ole päris see, millega kogu oma vaba aega tahan sisustada. Lisaks künnan igavusest FB-s, vahin mõnes e-poes ringi, aga midagi ei osta, olen kinnisvara uurinud (samuti ei osta midagi, raha pole, muidu ostaks), panen mõnikord paar rida oma blogisse kirja, loen teiste blogisid. Jälgin suisa 11 (!) blogi. Ise ka imestasin, kuidas neid nüüd nii palju sai. Aga no autorid ei tooda teksti iga päev, mõne erandiga küll, ja esineb juhuseid, kus ma ei loe tervet postitust, lihtsalt ei köida piisavalt. Nüüd täiesti rändom info, aga täna leidsin blogist, mida jälgin, pildi, kus oleme ka mina ja Jaan peal, küll vaatega selja tagant, aga ikkagi täiesti selgelt pildil. Veider. Eesti on ikka imetilluke.

Kõik need eelmainitud tegevused (välja arvatud lugemine) pole üldse olulised, tähtsad minu jaoks. Need on lihtsalt augutäited.

Flirtisin siin vaikselt mõttega võtta koer. Oleks tore, nii Annile kui mulle, aga mis saab kutsust, kui me kuhugi kaugemale sõita tahame? Kuhugi Eestist välja. No ei võta ju koera kaasa. Ideaalset varianti teda säherdusel juhul kuhugi hoiule anda meil pole.

Kord nädalas käime piigaga muusikatunnis. On tore ajaviide meile mõlemale ja ajaliselt  päevaplaaniga sobiv. Läheks mõnel teisel päeval ka kuhugi nö ringi, aga kui jätta välja, et see lõbu maksab päris korralikult, siis ega pole selliseid beebitunde, mis huvitaks, meile sobival ajal ning sobival kaugusel. Muide, tuleval nädalal on Annil jõulupidu. Selgus, et muusikatunni lastele tehakse pidu. Isegi fotograaf pidavat platsis olema ja lahkelt on kohale palutud ka laste isad, kui need ei saa tulla, siis vanaemad või vanaisad või mõni tädi või… :)

Ei tea mis ma selle rahutusega peale hakkan. Ei oska nagu kuhugi kohe joosta. Kuigi võibolla peaks… ma lihtsalt ei tea veel kuhu suunas. Tean vaid, et ega mitte midagi ei juhtu, kui käed rüpes ja mokk töllakil istuda ja oodata ei tea mis taevamannat. Siis ei juhtugi mitte midagi. Ise on vaja teha – tegusid luuja ja lõpuni vedada.
Hetkel tuleb mul ise tegemisega vaid pähe, et peaks Anni kiikhobuse ära värvima :) Ega ma ausaltöeldes seda retrokat ära ei värvikski, pole tal häda midagi ka sellisena, aga eeee ma ei tea nüüd, see on roheline. Annile ei meeldi roheline värv :) Rohelist toitu ta igastahes suure innuga ei söö ja nüüd ta keeldub ka kiikhobusel istumast. Usutavasti pole asi siiski värvis, aga no mine sa plikasid tea. Pirtsutavad jumal teab mille pärast, miks siis mitte vale värvitooni pärast.

 

 

Advertisements

One thought on “Mokk töllakil istuda

  1. Ma olen endale nii palju teha krabanud, et unistan sellest, et oleks aega mõni raamat läbi lugeda, või niisama… olla ja mitte midagi teha. Aga kui niisama olen, tekivad peagi süümekad, et kuidas ma nüüd loen siin raamatut kui toad on sassis, jõulukingid pakkida, artikkel kirjutada, keraamikaplaane teha, lisatöökoha materjalid ette valmistada, blogisse midagi kirjutada, lastega peaks midagi koos ette võtma sest tööpäevadel ma olen, va rongaema, neid koduseid taitininasid niigi pidevalt üksi mängima suunanud, et veidi tööd teha. Nii et kui Sul aega üle jääb, siis ehk pakid jõulukuuse alla ühe kotikese vaba ajaga? Ah kukele, täna jätan oma igaõhtuse jalutuskäigu vahele ja valan endale klaasi veini hoopis :D

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s