app!

 

Tuhat vabandust (tõsiselt), lihtsalt mõnikord on raske… Kes ei teaks kui mõnus on ärgata äratuskellavabalt ja noh, mina kui number üks kehva unega persoon, kes ärkab igast müksust ja kohe kindlasti sellest, kui keegi ekstreemselt järsult ja hoogsalt unes külge pöörab, lisaks need miniinimese öised lutiotsimise abipalved… Et siis jah, tunnen küll lumelauapuhkusele sõitnud Jaanist puudust, teisalt – paganama hea, kui sa ei ole sunnitud unest loobuma äratuskella meloodilise tilulilu pärast, olles juba niigi öösel mitu korda oma une seiskama pidanud. Kui midagi on seisma pandud, siis uuesti käima lükkamine on komplitseeritud. Vähemalt minu une puhul küll – bad luck, mis muud.

Nüüd kannapööre… Tundub, et hakkan preiliga teisipäeviti veel ühes pisikestele mõeldud tunnis käima, võib-olla kevadeni. Samuti muusikatunni-liikumistunni segu. Jaan bronnis endale ja preilile ujumisaegu märtsikuusse, nii et neiul tuleb keskmisest tihedam märts.

Aga muidu me niisama kulgeme siin. Varsti st päev enne naistepäeva kulgeme korralisele pooleteiseaastase ülevaatusele. Aeg ikka lendab! Eriti see teine aasta. Varsti on nii et ei jõua silmagi pilgutada kui juba jälle on üks kuu möödas, siis järgmine ja ülejärgmine ja…

Täna sõime tähtsa päeva puhul karaskit ja kamavahtu. Anni sõi ilmselgelt kamavahtu ainult marjade pärast. Panin astelpajumarju tema portsjonisse hulgim. Oleks ma puhast vahukoort andnud, oleks raudselt teine lugu olnud, aga jogurti ja kama lisamine muutis maiuse tunduvalt ebapopulaarsemaks. Tean, testisin puhast vahukoort enne preili peal :) Aga marjad teevad imesid, isegi hapud marjad.

Käisime väljas jalutamas. App (anni keeles lipp) oli seekord koerte ja autode kõrval tõsine tegija, mida aeg-ajalt öeldi ja näpuga näidati.
Ma ei saa aru, kas Annile kuidagi eriliselt sümpatiseerivad autod või on asi lihtsalt selles, et need tõmbavad tähelepanu ja sõna on selge. Igal juhul kui prügiauto oma piipitamisega kuskil silmapiirile satub, siis preili tahab tema tegemist uudistada. Toas tahab, et ta aknalauale tõstetaks, kui mõni auto õues valjemat häält teeb. Näituseks meil hakatakse suvel lähikrundil ehitustöid tegema. Praegu veeti kohale soojakud tööliste jaoks. Sõime parajasti hommikust, kui soojakut paigaldati. Auto mürises õues ja Anni põhimõtteliselt skandeeris auto!auto!auto!, no katsu sellisele putru sisse sööta. Tahtis aknale. Õudne!
Auto, pall, aua ja mõmmi on preili toppide topp sõnad.

Selline ahjupann, kuhu on valatud kaerahelbeid, mitmeviljahelbeid, hirsiteri, aitab mul mõnikord meile süüa teha. Pildistamise hetkeks olid juba mõned anumad-potsikud, mis seal alguses olid, eemale lennutatud. Lõppes tänane šedööver hirsiterade põrandale “külvamisega”. Viskas neid täpselt nii nagu külvaks vilja. Ega keelata ei saanud, ise andsin kätte, näitasin ette mida eri suuruses lusikate, väikse plastiktassi ja topsikutega teha saaks ja ülejäänu jäi ta enda otsustada. Pärast koos koristasime.

Tänase päeva lugu: