Lugemiselamus · Päev kajab

Ruth Ware “Pimedas, pimedas metsas”


pimedasKrimka. Minu jaoks oli esiotsa piisavalt pinget, segatud veidi isegi hirmuseguse põnevusega.
Pooltosinat naist, pluss üks geist tüüp kogunevad metsa modernsesse valdavalt klaasist seintega majja tüdrukuteõhtut tähistama.
Tohutud aknad, kardinateta, õhtupimeduses oled justkui näitelaval, keda kes iganes saaks õuest jälgida. Pluss isegi päeval hämar ja seda enam õhtu saabudes hirmuäratavana mõjuv metsamüür kohe maja vahetus läheduses. Uuuuh! Külmavärinad tulevad peale. Peategelaseks 26-aastane krimikirjanik Nora.

Umbes pool raamatut oli väga köitev, aga siis … Ma ei tea, mõrvar oli üsna hästi etteaimatav ja see lõpp… No olgu, ega üldiselt ei saa ju väga lõpu pärast vinguda, mingi lõpp tuli ju kirjutada ja ei olnud see kuidagi kehvem kui mõni kolmas või neljas variant. Aga. Lugu vajus ära, minu jaoks. Mis ei tähenda, et ma poleks seda meelelahutajat äärmiselt kiirelt läbi hekseldanud :)

 

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

w

Connecting to %s