Mu hobune on tilluke


Piiga sai tädilt kingiks veidi päevinäinud nõukaaegse kiikhobuse, soovitusega hobu kriidivärviga üle võõbata. Ega no minu meelest originaalversioonilgi suurt midagi häda olnud, et ilmtingimata oleks pidanud värvima. Aga mõte kui selline – värviks õige hobust! – hakkas meeldima. Ja värvisingi! Protsessis sees olles enam nii väga tore kogu see värvimise teema ei tundunudki. Kui sa midagi teed, siis ära tee lihtsalt hästi, vaid perfektselt. Mõtlen ma. Enamasti. Perfektsionistid ajavad mind närvi! Te ei kujuta ette… See on ko-hu-ta-valt tüütu kuidas ma iseendale pidevalt närvidele käin! Õudne noh!

1

Enne…

Vintage Chick-ist ostsin värvi, laki ja pintsli. Laki selle pärast, et müüja sõnul kulub kriidivärv aktiivset füüsilist trööpamist kannatama pidavatelt esemetelt käbedalt maha. Kulubki. Testitud.

Üldiselt on kriidivärviga sehkendamine imelihtne. Puhasta pind lapiga mustusest ja hakka aga värvima. Vana värv võib kenasti alla jääda, ei mingit liivapaberiga nühkeldamis, peaasi, et poleks lahtikoorunud värvi, see tuleks ikkagi eelnevalt eemaldada. Katad pinnad nii mitme kihiga, kui sulle parajasti piisavana tundub. Hobuse katsin kahe kihiga, khm, laias laastus ;)…
Kuna ma seda pintseldamise tööd tegin siis, kui preili ööunne sain, mis praegust aastaaega arvestades juhtub üsna pimedal ajal, tähendas see lambivalgel värvimist. Viga! Vahemärkus: kriidivärv kuivab väga kiirelt ja ei haise, nii et värvi kasvõi magamistoas ja mine ise pärast samas toas magama. No mina siiski eelistaks teist tuba. Natuke omamoodi lõhn värvil ikkagi on.
Ühel õhtul üks kiht peale, lasin öö seista ja järgmisel õhtul uus kiht. Poolpimedas tehtud täielikus perfektsusepuuduses kannatavad värvikihid tõmbasid mul indu veidi maha. Jaan tuli oma esimeselt lumelauareisilt tagasi ja no nii see hobune jäi. Lasin Annul kiikuda ja asi tahe. Lakkimiseni mõtlesin jõuda härra teise lumeluareisi ajal. Viga!

Kui lakkimisaeg kätte jõudis oli ülimalt hästi näha, kuidas mõnest kohast värv maha oli kulunud. Kusjuures, preili ei ole igapäevane kiikhobukasutaja. Kaugel sellest. No mis teha, tuli uuesti värvida. Aga ma mõtlesin, et olen kaval ja parandan ainult kulunud kohti. Hakka nüüd selle pisikese asja pärast tervet hobust värvima, eksole. Viga!

Ei oleks pidanud tervet hobust värvima, aga vähemalt nö terved pinnad st mitte pool istumisosast ehk ainult seljatoe, vaid ka selle pinna, mis jääb pepu alla. Tegin nö poolikuid katmisi nii isteosaga kui kaartega ja hobuse peaga. Ilmselt oli mul aju säherduse väära otsuse tegemisel tasalülitunud, arusaamatu kuidas ma mõnikord ikka niiiiii juhm olen. Igastahes. Kuivanud ebaühtlast triibik-tulemust nähes (mõni oleks võibolla öelnud, et pole ju tegelikult üldse hull, mõni oleks öelnud, et näe, täitsa huvitav), sain aru, et mind ootab ees VEEL üks õhtu värvimist. Ja see kõik pidi nii lihtne ja kiire olema… Kõikide nende värvimispausidega kokku tekkis mul vaikselt tunne, et kurrramuse hobune ei saagi kunagi valmis! Värvisin mitu pinda tervenisti uuesti üle. Tõstsin hobuse kõrgemale ja preilil enam kiikuda ei lubanud.

Jõudis kätte õhtu, kui lõpuks otsustasin, et nüüd ma lakin selle asja üle ja hobune saab valmis. Võtsin kätte lakitopsiku ja lugesin, mis sinna kirjutatud oli. Muideks, lakk oli spetsiaalne kriidivärvi katmiseks mõeldud lakk, huvitaval kombel veeslahustuv, nagu kriidivärvgi. Potsikul oli kirjas, et soovitatakse pinnad katta kahekordse lakikihiga. Selge pilt – mõtlesin ma – see hobune tõesti EI SAAGI KUNAGI valmis.

Lakkimine mittepäevavalguses on ka muideks viga, eriti niivõrd õrna, vesise ja käbedalt kuivava laki puhul nagu too oli. Kohati oli keeruline aru saada, kas ma olin juba pinna üle tõmmanud või mitte. Viimaks sai hobene lakitud. Lakkimisega muutus värv veidi tumedamaks ja kriidivärvi muidu tuhm jume elavamaks.

2

Vahepealne st ainult kriidivärv

3

Pärast st lõpptulemus (värv+lakk)

 

P.S. Suur pluss kriidivärvil ja ka lakil – veeslahustuvus. Sama pintsliga sain värvida ning päevi hiljem ka lakkida. Kogu kraami saab veega probleemivabalt pintslist välja pesta. Kui värvi või lakki sattus toas põrandale või kätele või… no kuhu iganes, kõik saab veega imelihtsalt maha pesta. Superluks!

Advertisements

One thought on “Mu hobune on tilluke

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s