Hambad ja nädala õppetund


Ajad tagasi kurtsin, et näe, olen üks igavene laisk lohe, vast juba pool sajandit pole hambaarstile raha viinud. No päris nii see kurtmine ei käinud, aga midagi enam-vähem sinnakanti. Panin aja, ootasin järjekorras mitmeid kuid, sest mul ju ei olnud ühtegi kaebust, tahtsin lihtsalt kontrollida, kas piimariiuliamet võttis oma ka hammastest.

Möödunud teisipäeval istusin hambaarstitoolil. Selgus – käisin härra tohtri juures viimati kolm (!!!) aastat tagasi.

Kui ära hakkasin minema, kõlas umbes midagi sellist: “Tavaliselt käiakse aastas korra oma hambaid kontrollimas. Aga no sinu puhul… Tundub, et võib öelda – näeme siis jälle kolme aasta pärast!” Minugi poolest :) Oi, kui tänulik ma ikka olen, et mulle niivõrd fantasitiline hambaid kaitsev sülg on antud! Ei ühtki auku. Jaan leidis, kogu mu hambaarstilkäimise jutu peale, et me peaks veelgi rohkem suudlema… Teadagi miks.

Nädala õppetunni sain Eesti Energialt. Korteri esiku laetuled vilkusid, selgus, et tuleb vahetada trahvo. Trahvo, muideks, maksis 22 euri, aga kogu teenus kokku läks meile maksma 98 euri (sisaldab ka trahvot). Üle mõistuse, eks ole. Mees tuli esimesel päeval, oli 15 minutit meil, leidis probleemi, teatas, et tal trahvot kaasas pole, tuleb homme ja vahetab. Esimese päeva eest sain arve, mis sisaldas 38 euri (tunnihind koos käibemaksuga), järgmine päev tuli trahvot paigaldama, sain järgmise arve, mis sisaldas järjekordselt 38 euri (tunnihind, reaalselt viibis mees kohal 20 minutit) ja muidugi lisandus trahvo hind. Kõik kokku koos käibemaksuga 98 euri. Lihtsalt räme. Siit moraal – kui vähegi võimalik, ära Eesti Energiat esmajärjekorras tülita. Võimalusel otsi alternatiive.

P.S. Sellesse nädalasse jäi preili esimesed liitsõnad. Nendeks olid hapukoor ja tudukombe. Ütles ta neid küll kaheosalistena st hapu(väike paus)koor ja tudu(väike paus)kombe.

Ja ka tema kõige esimene lause kõlas möödunud nädalal :D Ega ma üldse ei imesta, et ta midagi sellist ütles… Ta on ilmselt konkreetset lauset minu ja Jaani suust kõige rohkem kuulnud. Lauseks oli: Mis see on? Ega see muidugi väga selgelt ei kõlanud. Ütles ta seda peatpidi kuivainete kapis, kui parajasti süüa tegin. Olin mõttega söögitegemise juures, nii et ma esialgu ei pööranud tähelepanu, et mis mõmin sealt kapist kostub. Aga kui kuulatasin, siis kõlas see kui üks pikk sõna – miseeon? Preili ütles seda kiiresti mitu korda järjest. Eks ma siis peegeldasin tema küsimust ja ütlesin vastu: “Sa tahad teada, mis see on?” Neiu säras :).
Et ma ei arvaks – mul on raudselt mingid luulud ja ma lihtsalt kuulen Annuka suust seda, mida tahan kuulda – suutis piiga täpselt sama küsimust demoda ka Jaanile.

 

 

Advertisements

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s