Tooli oleks vaja


Arvasin naiivselt, et Pärnu on suhteliselt, khm, suur linn, Eesti mastaapides muidugi. Et siin pakutakse laias laastus sarnaseid teenuseid nagu päälinnas, aga no ma ei tea, ei ole vist siiski. Ma ei leidnud näituseks ettevõtet, mis rendiks turvatoole. Leidsin ühe autorendifirma, mis vähemalt veebilehe järgi nagu rendiks, aga reaalsus oli midagi täiesti kolmandat ja veidi veidrat, millel hetkel peatuma isegi ei hakkaks. No vot. Ja nüüd ma ei suuda ennast ära kiruda, et Tallinnast turvatooli ei rentinud. Oleks saanud siin venna autos koos pisipreiliga ringi rallida, selmet linnapiires kärutamisega leppida. Kahju.

Ilmselge aasta ema tiitli kandidaat olen ma lisaks kaudselt eelmainitule, väga otseselt seetõttu, et mingil veidral põhjusel ei võtnud ma neiule kodust kaasa mitte ühtegi (!) mänguasja, kui välja arvata rannalelude komplekt (ämber, kühvel, reha jne). Muidugi pole kindel, kas ta nendega siin mängikski, sest hetkeseisuga on neiu jätkuvalt suures vaimustuses Bingost, keda pidevalt paitada ja kallistada püütakse. Pluss need imelised keeksivormid ja koogipritsid, mida saab ühest kohast teise transportida, tõsta, sättida ning otseloomulikult mu ema käevõrud-kaelakeed, mida sorteerida, mulle ning endale külge riputada.

Aga arvestades kui mitu päeva me siiski veel siin viibime, ja muidugi ajendatuna unustamise-süümekatest, külastasin täna uuskasutuskeskust, kust imede-ime sain peaaegu tasuta Mega Bloksi klotse ja miskisuguseid ägedaid Duplo(?) loomakesi, pluss mingisuguse legotraktori. Olen rahul. Tunnen ennast natuke paremini. Anni hakkas kohe üht lehma ja hobust kõikvõimalikel pindadel ringi kapatama, lisaks ehitas koos minuga klotsidest torni…. Nüüd on mingigi alternatiiv, kui vihmane ilm tubaseks sunnib. Ja ilm vihmaseks läheb, jahedamaks ka muidugi. Tahaks soojale maale. Mul on konstantselt külm.

P.S. Preili sõi täna suure taldrikutäie kartuleid maksakastmega. Kui küsisin, kas ta magustoitu ka tahab, kõlas: “Palun leiba!” Täpsustuseks olgu öeldud, et leib võiks preili meelest olla vabalt sepik ja kui nüüd üdini aus olla, siis tegelikult oleks neiu seitsmendas taevas, kui leiva-sepiku asemel pandaks ta ette terve pakk korralikku rammusat eestimaist võid. Jah, või on see, mis on meie piiga magustoit nr 1. Leib käib lihtsalt paratamatult võiga kaasas.

 

 

 

 

Advertisements

2 thoughts on “Tooli oleks vaja

  1. Ega see vist ei lohuta, aga kuulen tihti, et sarnased lood juhtuvad ka Tartuga. mis Tallinnas on saada on Tartus mingi haruldus. eks selleni on viinud see suhtumine, et riik on Tallinn ja Tallinn on riik ja muud pole vaja.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s