Astun tagasi


Kuidas meil läheb? Täpselt nii lähebki nagu piltidelt näha.

jogi

Päeva esimeses pooles käime jõe ääres liiva ja kive ämbrisse tõstmas. Vahelduse mõttes kive ka jõkke viskamas. Enamasti kahekesi. Mulle just nii meeldibki. Mõnus rahulk, soe, vaikne (tibatillukese erandiga muidugi, khm), imeilus, tõeliselt suvine, igatepidi positiivne energia vuhiseb igast poorist sisse.

liivas

Päeva teine pool möödub suurema huilgamise saatel.

tibin

Siin jätkub päeva teine pool. Seda piigat ehted küll külmaks ei jäta.

tibinvol2

Käevõrud paneb kõik ise ümber randmete. Kaelakeede puhul palub abi. Või noh, ma ei nimetaks seda just palumiseks :)

torni

Kui on tuju, siis ehitame ka, aga üle kõige meeldib neiule Bingot paitada-kallistada-taga ajada

Ja mis minu seisukohast kaks viimast õhtut eriti fantastiliseks on teinud – preili soovib, et mamma teda ööunne paneks, pluss tahab, et mamma tal õhtul hambaid peseks. Ei tasu vist märkidagi, et kõik need protseduurid mööduvad kordades edulisemalt ja käbedamalt, kui need minu seltskonnas on siin toimunud. Hetkeks tabasin end mõttelt, et peaks vist natuke õnnetu ja kurb kõige selle pihta olema, aga otsustasin olla rõõmus, tegelikult suisa tänulik, sest usute või mitte, aga ma olen õhtuks no täiesti läbiväsinud, ja kui ma saan sedaviisi rahulikuma, pluss suts pikema õhtu iseendale, on ju superluks.

Advertisements

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s