Naasmine pole lihtne


No vot. Ega ei ole lihtne küll. Kusjuures, mulle Pärnus tundus, et pean ilgemalt palju Anniga möllama ja sahmerdama, aga praegu, tagasi kokkamise juures….. No küll oli ikka mõnus ise mitte üks raas söögitegemise pärast muretseda! Praegu on tunne, et tegelen ainult poeskäimise või pliita juures passimisega. Aaaaaaaaa!

Kusjuures, sain kohe esimesel naasmise päeval täieliku üledoosi toidupoe vahet sõelumises. Tatsasime sinna Anniga tervelt 3x päeava jooksul! Miks nii palju? Esiteks, külmikus haigutas peaaegu et otsatu tühjus, kui kahe silma vahele jätta paar halvaks läinud ja sajandeid säilivad tooted, no näituseks majonees. Teiseks, suutsin ühel korral pangakaardi koju unustada. Ilmselgelt naeratuse ja ausõna peale, et oot-oot! kohe toon teile kodust raha, ei viitsi säherduses asutuses keegi isegi kulmu kergitada, rääkimata imestamisest, mis hullu juttu see veider lapsega naisterahvas ajab. Täislaetud ostukorv jäi uut omanikku ootama.

Üldse. Kui nüüd rääkida kodu mõneks ajaks mahajätmisest… Jätta meeskodanik üksi koju, tähendab naastes üldjuhul eest leida peldik. Minu oma on veidi madalama leveliga, nii et ta tunnistas – enne meile järgitulekut võttis ta põrandad tolmuimejaga üle.

Musta pesuga maadlesin kuni pühapäeva õhtuni… Lilled. Jaaaaaa… hullusti, kui need sul meelest lähevad. Tunnistan oma hajameelsust, selles mõttes, et kohe kindlasti ei oota ma kunagi, et meesterahvas tunneks hetkekski huvi lillede hingeelu vastu või noh, üldse selle vastu, kuidas mõnel taimel kodus eluke ka veereb, või no, olgem ausad, ma isegi ei arva, et kodanik Mees TEAB, et kodus mõni taimolend viibib. Korra mul Pärnus välgatas mõte, et peab helistama ja paluma lilli kasta, aga sama kiirelt see mõte kuhugi eemale ka triivis. Ehk siis kokkuvõtlikult – tääkliilia vist jääb ellu, draakonipuu tõesti ONgi väga visa hing ja see tundmatu taim, mille mulle tädi siia elama suras, tema suutsin vist mitme päevase veesistumisega mingitmoodi elule ärgitada. Eks näis.

Jaan tunnistas, et põrandaid tolmuimejaga puhastades märkas ta lilli küll ja tekkis pähe mõte, et on need vist tahtmatult mõrvanud, mille hirmus neid igaks juhuks natuke kastis. Noh, võimalik, et see nende elud päästiski.

***

Nädalavahetusel avastasime Balti Jaama uhiuut “kaubanduskeskust”, hiljem patseerisime Stroomi ranna mänguväljakutel ja mereliival. Tulemus ei lasknud ennast kaua oodata. Preili jäi nohusse, mis esmaspäevase seisuga tõi endaga kaasa ka piiiiisikese palaviku. Istume toas.

palun

Palun sepikut!

 

Advertisements

2 thoughts on “Naasmine pole lihtne

  1. Ma pean ütlema, et meie peres on lilled puhtalt meespoole haldusala. Tema toob, vahetab vett, viskab minema, potililli kastab ja kasib, pärast paari suretamist ka googeldab. Nüüd räägib lisaks ümberistutamistest ja muudest imeasjadest. Mina… mina naudin muidugi :D

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s