Lugemiselamus · Päev kajab

Mida vaatab-kuulab napilt kahene


Pealkirjas vanusemääratlus mitte kõige korrektsem. Pigem siiski mõeldud mõned kuud enne kaheseks saamist ja nüüd kahesena pakuvad jätkuvalt huvi. Raamatutest käib jutt :)

Et siis jah, mida me kuulame ja vaatame. Ma ei mäleta, millal täpselt hakkasin koos preiliga raamatukogus käima, aga eks see jäi mitme hea kuu tagusesse aega.

Esimene minek koos preiliga ei olnud kindlasti selles vaimus, et hooo! lähme nüüd ja laename neiule tema kõige esimesed raamatud. Läksin endale midagi võtma, väga sujuvalt sai ühe hooga ka Annule mõned raamatud välja valitud. Valimiseks ma seda väga küll ei nimetaks… Mingi asja kangutas neiu ise endale kaasa, midagi leidsin erilise süvenemiseta kõiksetillematele mõeldud kastist.

Üldiselt. Praegu on popid pildiraamatud. Kusjuures, ma ei mõtle siin raamatuid, mis on täis asjade või elusolendite fotosid ja nende juures on kirjas, et mis-kes pildil on. Ei. Need neiut ei huvita.

Ma mõtlen ikka selliseid raamatuid, kus räägitakse lugu. Lugu olgu lihtne, lühike ja seda on võimalik jälgida piltidelt. Põhimõtteliselt peaks saama loost mingi aimduse (kasvõi väga uduse) ka siis, kui teksti ei loe.

Suvalises järjekorras mõned Anni lemmikud:

Katarina Macurova “Miks sa ei õitse”

miks-sa-ei-õitse

Väga ilusate piltidega raamat. Ja just selline nagu peab – lugu jutustab end ise piltides. Lõbus lugu :)

Guugeldage-muugeldage, kui sisu kohta teada tahate.

Anni püüdis lõpuks juba kohati ise natuke seletada, mis pildil toimub. Märk temavanuste puhul ilmselgelt heast raamatust.

 

 

 

 

 

 

 

Mati Lepp “Hüppa koos Miinoga” ja “Magama koos Miinoga”

Miino

magama-koos-miinoga

 

 

 

 

 

 

Miino tegi erinevaid lihtsaid asju – a´la hüppas, kõlgutas jalgu vmt, igal pildil üks tegevus. Annilt sai küsida, no näiteks: “Kas Anni oskab jalgu kõlgutada?” Preili näitas hea meelega, kuidas ta midagi teha oskab või noogutas agaralt. Need raamatud olid mitu kuud tagasi lemmikud.

 

Gemma Merino “Krokodill, kellele ei meeldinud ujuda”

krokodill-kellele-ei-meeldinud-ujuda

Väga kaunis raamat. Ja pildid, need ei vajanud üldse teksti :)
Endal olemas. Ostetud.

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Alexander Steffensmeier “Mängime peitust, Liselotte”

mängime-peitust-liselotte

Jälle – nii lihtne, aga samas geniaalne raamat! Klappidega raamat, kus tõesti saadki reaalselt lehmaga koos teisi taluloomi üles otsida. Ja mitte ainult. Pildid on värvilised ja detailirohked.

Saad lasta lapsel pildilt tibusid otsida. Kui ta oskab juba loendada, siis võite koos neid kokku lugeda jne jne. Lahe. Kui mul raha oleks nagu raba, ostaks selle ka.

 

 

 

 

 

“Uneaeg on käes! Üks mäng veel…”

uneaeg-on-käes-üks-mäng-veel

 

Raamat, kus saab põnn ise klappe nihutades “avada” uusi pilte. Peale peenmotoorika arendamise täieneb järjekordselt sõnavara.

Lisaks pildilisusele meeldib meie neiule, kui saab midagi raamatu küljes näppida, reaalselt osalemine, mitte ainult raamatu kuulamine-vaatamine, on lõbus.

 

 

 

Lena Landström ja Olof Landström “Möö ja Mää saavad märjaks”, “Möö ja Mää metsas”

271

272

Äärmiselt armasad tegelased. Juttu väga vähe. Põhiline pilt. Juttu lausa nii vähe, et siin tuleb kindlasti ise lisaks rääkida.

Annile väga meeldivad. Oleme korduvalt raamatukogust võtnud.

 

 

Gunilla Wolde “Ene Väikevend on haige”, “Ene lasteaed”, “Ene arsti juures”, “Mikk läheb õue”, “Mikk ja Mari”

mikk

ene

 

 

 

 

 

 

Kahju, et rohkem pole seda sarja tõlgitud. Väikseformaadilised õhukesed raamatud põnnide igapäevastest tegemistest.

 

“Päev meie kodus”

päev-meie-kodus

Üldiselt tore raamat. Häirivad mõned laused :) a´la Ei. Silver tahab moosisaia nagu tema õdegi. Või Silverile ei maitse salat, aga magustoitu sööb ta rõõmuga.

Kui sul on põnn, kes ei tea moosisaiast ööd ega mütsi ja sa nagu väga ei taha ka veel seda moosisaianduse värki tutvustama hakata (teatud põhjustel), pluss sa pole just vaimustuses, et Silverile ei maitse salat…, sest su põnn on aktiivses jäljendamise faasis, siis noh…

Aga muidu lahe. Saab lasta lapsel pildilt asju otsida, näiteks.

 

“Head ööd, väike lambake!”

lambake

Tädi kingitus preilile :) Mõned kuud tagasi oli suur lemmik. Praegu on tulnud peale raamatukoguraamatud, nii et see on tagasihoidlikumat tähelepanu leidnud.

Igati tore raamat, ilusate piltide ja trükitähtedes looga.

 

 

 

 

Lõpetuseks hittide hitt, raamat, mille laenasin viimati ja mida kohe pärast esimest lugemiskorda pidin seitse korda järjest taas esitama. Sooviavaldus taasesitamiseks tuli ka pärast seitsmendat ettekannet, aga arvasin, et NÜÜD me siiski lõpetame. Eks ma olen teost siin mitmel päeval juba taas ja taas ja taas ja taas…. esitanud. Ütlen esitanud, sest alati ma ei loe kirja pandud teksti, vaid jutustan ise piltide järgi, või teen mõlemat – loen, pluss räägin juurde.

Patrick McDonnell “Kallistuste raamat”. Igal leheküljel on pilt ja üks lause või isegi mitte terve lause st lause jätkub naaberleheküljel, või suisa üksainus sõna. Ja kus on lehekülgi, milledel teksti pole, on pilt, mis lugu edasi jutustab. Panen siia kogu raamatu tekstilise osa kirja ;)

kallistuste-raamat

Kord elas kiisu, kel varuks üllatus,
sest tervet ilma ootas tema kallistus.

“Kui kõiki kallistan, kas elu heaks siis saab?”
Kriimu noogutas ja Mari kiisu riietas.

Kiisu unistas, et enam kallita ei keegi ole,
sestap nimed kirja pani (ja kontrollis kaks korda üle).

Ta kallistas sõpru, Nurri, Triibut ja Muri ärevat,
liblikat, tulikaid ja väikest halli oravat.

Talt pargis kalli said kõik linnud, keda nägi,
veel palju tööd, kuid varsti öö on, must kui pigi!

Kriimu kepsles laevale ja sõitis merele,
langes peagi kiisu pilk sinisele sabale…

…mis kuulus SUURELE sinisele kallimaiale vaalale.

Laev randus Aafrikas ja kiisu suudles maad –
nii hindamatut, habrast ja kumerat.

Ta kallistas elevanti, šimpansit, kaelkirjakut, jõehobu ja ahvileivapuud.

Läks kiisu džungli kallistusi viima
ning avastas seal seni võõra looma.
Ta kummardus ja sosistas: “Tere tulemast!”

Ja siis Indiasse – kus tiigreid nõnda napilt,
et neid leida raskem on kui puru täpilt.

Ta ootas, uuris, vaatas tähti.
“Ma leian, leian,” kordas tihti.

Kiisu jätkas, kallistas ka gnuud, pandat, paabulindu ja pisikest pudu.
Vallabit ja vombatit ning humuhumu kala uut
(ehk nimekirjas number kolmesada kuut).

Kuid külmas põhjas tundis kiisu kurbust,
sest jäänud üksi ta ja vähe valgust.

Sestap suur oli Kriimu üllatus,
kui küsis karu: “Kas meeldiks sulle kallistus?”

On maailm nõnda suur…
… kuid teisalt nõnda väike…
… et hoidma peaksime me kõike.

Seda suudab suur ja vähem,
alga sellest, kes on kõige lähem.

KALLISTAGE!

 

Advertisements

One thought on “Mida vaatab-kuulab napilt kahene

  1. Kaisa uus lemmik on Aidi Valliku “Minu jalad”. Seda pean ma lõputult ette lugema ja nüüd on juba nii, et ma keeran lehti, Linda ja Kaisa loevad teksti peast :)

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

w

Connecting to %s