Päev kajab

Preili kahene


Jõudsime 27. augustil oma preiliga kaheste sekka.

Strateegilised mõõdud:

Kaal:  13,4 kg (Lubage kahelda. See sipsimine, mis seal kaalule ja kaalult maha toimus…)
Pikkus: 86,5 cm (Täiesti umbes number, ma ei näinud kordagi, et preili oleks kenasti seina ääres seisnud ja teda oleks saanud mõõta, ta oli pidevalt kuhugi teel, kuhugi ette kaldus, aga kuidagi see number tekkis :D, no las olla, mu vend sai oma mõõtmisega küll natuke teise numbri, aga mida see pikkus nüüd nii väga näitab, eksole.)
Kannab riideid suurusega: 92 (
või 86 oleneb konkreetsetest mudelitest, 86-l jäävad käised sageli veidi lühikeseks)

Oskab:

  • Ohhohhooo! Keeruliseks läheb. Igasuguseid asju oskab, võrreldes aastataguse ajaga. Sõnu on palju-palju. Lauseid moodustab. Valdavalt on need kolmesõnalised, aga sekka eksib ka pikemaid. No näiteks: “Anni hoiab kleiti, ei kukuks maha.” Sidesõna et jääb ütlemata, muidu oleks ju täitsa kopsakas lause.
    Korrutab kõik järgi. Hetkel käsil papagoi-faas. Omakeelset juttu miksituna nö päris sõnadega kuuleb kõige sagedamini.
  • Teab põhivärvide nimetusi, aga esineb eksitusi nende äratundmisel nt kollase suvikõrvitsa kohta võib öelda sinine ;) Üldse mulle tundub, et praegu on tal sinise-periood. Ütleb heal meelel kõige pihta sinine.
  • Tunneb huvi numbrite vastu. Oskab loendada 1-2-3. Teab numbreid kuni 8ni, õiges järjekorras ta neid ei ütle, enamasti. Kuigi mingil põhjusel ütles mulle alles hiljuti 5-6-7, võta nüüd kinni, mis salapärane kood see oli, et kõlbas ootamatult minuga jagada.
    Lemmiknumber on 6 ;) See on talle külge jäänud raadiost. Meil õhtul sellel ajal sageli raadio lahti ja enne uudiseid öeldakse: “Kell on kuus”. Nii et preili aeg-ajalt ikka kuulutab “Kell on kuus!”

Visuaalses mõttes püüab aru saada, millise kõverikuga, mis numbrit tähistatakse. 2 ja 5 ajavad teda segadusse, aga üldiselt tunneb number kahe ära. Teistega on kuidas on, 1 ja 3 on ka äratundmist leidnud, aga ma ilmselgelt ei anna pead, et ta neid alati õigesti nimetab. Aega on selle va numbrimaailmaga :)

Samas, eks ma olen nalja teinud, et poole aasta pärast on Annil arvutamine vähemalt viie piires selge, sest meil käib hommikupudrusöömise juures aktiivne kauplemine. Preili tahab sepikut, aga mina ütlen, et tuleb süüa veel viis luskat putru, siis saab oma sepiku. Näitan seejuures viit sõrme. Iga kord, kui üks lusikas putru suhu kaob, kõverdan sõrme ja näitan, mitu veel tuleb süüa.

  • Tunneb huvi tähtede vastu. Eriti huvitavad teda tema enda nime tähed.
  • Oskab võimsalt jonnida :) Aga no milline kahene ei oskaks. Mina ei osanud, vähemalt ema väidab nii. Võibolla ma nii umbes kolmekümne aasta pärast arvan umbes samamoodi Anni kohta.

Meeldib:

  • Kivid. Võtta neid kaasa. Mida rohkem, seda uhkem. Kui plaanib linnavahel kamaluga kive kärusse vedama hakata ütlen, et võib kaasa võtta ainult kaks kivi. Tänu sellele sai meile loendamine kahe piires väga kiiresti selgeks.
  • Liivakastis mängida
  • Kiikuda
  • Liumäel liugu lasta
  • Kilgata
  • Teisi lapsi jälgida
  • Toidutegemise juures abistada või vähemalt tooraineid maitsta/nuusutada
  • Oma uue tfk jookskukäruga ringi sõita
  • Prügiautod, igatmasti päästeautod, trammid, rongid, paadid, laevad (neid kõiki tuleb jälitada –“Lähme vaatame! Lähme järgi!”)
  • Ta tahab igasse kohvikusse-baari-restosse sisse minna. Tegelikult sobib ükskõik millise enam-vähem avaliku asutuse uks, mille suunas näidata ning öelda “Lähme sisse!”. Kui alguses mõtlesin, et ta lihtsalt õppis ära uue fraasi, siis …eee… Ta oskab seda juba kuid-kuid-kuid ja veelkord KUID öelda. Kas plaat on katki läinud või on neiul lihtsalt igav :D Uusi kohti me ju väga sageli ei avasta.
  • Kui keegi talle koopa ehitab.
  • Süüa hommikuputru rosinatega (ostan talle rosinaid Biomarketist, et ikka neid va pestitsiide vältida :), kuigi ega ma ju ise kontrollimas ei käi, kui ökod need sealsed ökorosinad ikkagi on)
  • Kui keegi temaga söömist-toidutegemist mängib.
  • Koerad! Kassid!
  • Kamandada :) Ilmselt siiski pigem näha, kuidas temast aru saadakse ja tema soove arvestatakse. Alati, tuleb tunnistada, ei arvestata. Näiteks siis, kui pisike piiga püüab kõik täiskasvanud ära organiseerida istuma ja astuma täpselt sinna, kuhu talle parajasti kõige sobivam tundub.

EI meeldi:

  • Esimese hooga tundub, et mitte midagi ei meeldi, sest mida iganes talle pakud, tuleb viiel korral neljast esimeseks vastuseks EI TAHA!
  • On hakanud toitudega pirtsutama. Pudrusöömise juures tuleb kaubelda, õnneks mitte alati. Uusi maitseid on hetkel veel nõus vähemalt ühe korra proovima, enne kui otsustab keelduda.
  • Kui ma aitan teda millegi juures, mida ta kindlasti ise tahab teha, näiteks riidessepanemine. Häda on ainult selles, et see on ühtlasi asi, mis ilma abita ei edene.
  • Kui käed lähevad väga mustaks/toiduseks. Nõuab kohe köögipaberit puhastamiseks.
  • Magama minna.
    Kui Anni beebina kartis magama jääda, seejärel tahtis, aga ei osanud, siis nüüd oleme jõudnud aega, kus näen, et ta lihtsalt ei taha, kuigi on väsinud. Väike protestivaimsus on pähe karanud.
    Ise kommenteerib oma unega seotud tundeid kahe lausega – Ei taha magama jääda! Ärkame ülesse!

Huvitav:

  • (Viimastel nädalatel pea igapäevane) Anni sööb sepikuviilu, olles seda piisavalt näkitsenud, tõstab poolnäritud viilu üles, näitab ja ütleb näiteks “Laev!” või “Tiiger!” või “Kaalika!” (tõlge: annikeelne versioon sõnast kaelkirjak). Kusjuures, “laeva” puhul minu meelest sarnasus on üsna ilmne, nagu kaelkirjaku puhulgi, aga sul peab veidi fantaasiat olema, selles mõttes et ilmselgelt meenutab ju see piklik asi, mida ta oma näppude vahel näitab, kaelkirjaku pikka kaela, aga kindlasti mitte ainult. See võiks ju ka näiteks korsten olla või miskit muud säherdust.

Üldiselt ma toiduga mängimist ei poolda, aga kui asi ei kisu väga mökerdamiseks, siis… Antud juhul tundub mulle lihtsalt, et preilil areneb fantaasia (see on nüüd koht, kus kõiketeadvalt noogutada ja sarkastiliselt mõmiseda “Jaa-jah, peast täiesti emastunud, näeb oma tites Picassot või jumal teab keda.”) ja ei vingu-keela näidata, keda iganes ta oma sepikust suvatseb välja süüa.

  • “Seääl?!” – Umbes midagi sarnast ütleb Anni iga päev mitmeid ja mitmeid kordi. Pikemalt lahtikirjutatuna on tegemist küsimusega – “Mis hääl see on?”

Ta võib igasuguste häälte kohta nõndaviisi küsida. Mitmete puhul ei oska ma isegi öelda, et mis konkreetselt küsitud häält tekitab (meil kõrvalkrundil käib ehitustöö, kust kostab lademetes huvitavaid hääli).

Armastab:

  • Keefir!!!!
  • VÕI !!!!!!!!!
  • Sepik
  • Kartul
  • MARJAD
  • KOOK! & KÜPSIS!

P.S. Vahemärkuse korras: Kõik roheline v.a kurk, õun, hernes, kapsas ja suvikõrvits ei ole söödav. Ühesõnaga malts ei kõlba kuhugi.

IMG_5166
Anni nimepusle Molamilt :)

 

 

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

w

Connecting to %s