Päev kajab

Janneke ja muud roppused


Sõin just kaks jäätist ära. Jeeei! Kui homme kurk valutab, siis … No… siis on selge, et ei oleks pidanud sööma :) Hetkel on hea olla, köhima ka eriti ei aja. Mõnus. Veetsin terve päeva järjekordselt toas.

Anni ajab mind oma mittenuusataoskamisega vaikselt hulluks. Seda mõistsin juba ammu, et kui öelda preilile “Nuuska!”, ajab see teda ilmselgelt segadusse või lihtsalt tekitab tunde, et nõutakse midagi, aga mida, pole arusaadav. Olen proovinud selgitada, et PUHUGU nina kaudu. No ei, noh! Eks selline soov võibki veider tunduda. Puhutakse ju suu kaudu. Seda ta iga kord puhumise jutu peale ka teeb. Aga hingamine? Ütlen: “Hinga nina kaudu välja. Hästi tugevasti!”. Ei midagi. Nagu….Aaaaaaaaaaargh! Oleme proovinud ninaga sulepuhumisvõistlust. See huvitab teda väga, kuni hetkeni, mil saab aru, et suuga puhumine on keelatud.

Ja mis kõige hämmastavam. Ta ei taha patja magamiseks. Tegelikult suurepärane, aga nohu ajal?! Kuidas on see võimalik? Aeg-ajalt patja kasutab, küll väga harva ja alati öö jooksul loobub, kuid praegu? Ma tahaks kahte patja või isegi kolme, kui mul säherdune tõbi kallal. Samas, huvitaval kombel ta öösel magab, ka nohuga. Nüüd on koputamise, sülitamise, soolaviskamise aeg… Ebausk – hirrrmus asi.

Nii. 180kraadine pööre. Hoplaa!

Kas keegi oskab mulle öelda, mis teema on põnnidel raamatuga “Jip ja Janneke”?

Kusjuures, minu meelest meie 2a4k vanune preili ei peaks veel üldse sihtrühma kuuluma, aga no see on uskumatu, mis toimub. Tahetakse kuulata, mitu-mitu-mitu lugu järjest. Ilmselgelt jäävad talle sealt meelde mõned sõnad, mis alati ei ole kõige eee khm viisakamad.

Nagu K ütles, arvatavasti asi on kahes põnnist peategelases. Lapsed lastele meeldivad. Minu meelest on asi ka teksti suhtelises lihtsuses. Laused ei ole pikad. On piisavalt sõnakordusi.

Vahemärkus: See pole muidugi ainuke raamat, kust mitte kõige viisakamaid sõnu õppida. Näiteks raamatus “Anna hambad” on lugu nimega “Kaalikas”. Meie preili lugudevalikus oli see mingil hetkel väga popp. Loos kasutatakse sõna jobu mitu korda. Õnneks ei ole mind veel jobuks kutsutud, mis ei tähenda, et seda peagi juhtuda ei võiks ;) Ja otseloomulikult oli samas raamatus väga popp “Rumalad naljad”. Sealsed kaka ja puuks kuuluvad põnnide vestmiku klassikavaramusse.

Praegu ma ei tahtnud midagi-kedagi kritiseerida. Mulle mõlemad raamatud istuvad väga. Petronel on üldse lahedad lasteraamatud – eatud, muhedad. Raudselt ostaks endale, kui tööl käiks, aga ei käi, ehk teatud põhjustel ei osta ;) Õnneks on olemas raamatukogud.

Aga jah “Jip ja Janneke”…. Ilmselt tuleb ikkagiiiii osta. Lõpmatuseni ju ei pikenda, endal hakkab varsti piinlik…

IMG_6884

 

 

 

Advertisements

2 thoughts on “Janneke ja muud roppused

  1. Kusjuures Jip ja Janneke oli ka eelmise põlvkonna lemmik, vähemalt noorem vennas tahtis seda ikka ja jälle kuulda! Mina eelistasin Viplalat aga minu lapsepõlves Jipi ja Jannekest veel eesti keeles ei olnud.

    1. Ma eelistasin ka Viplalat, sest see oli meil kodus olemas :) Loeti mulle ja vennale ette. Jipist ja Jannekesest ei teadnud minusugune põnn veel ööd ega mütsi.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

w

Connecting to %s