Päev kajab

Magu ja kops


Kaua võib. No selline kopp on ees, et midagi õudjubedat. Ma ei saa enam kunagi terveks! MITTE-EEE KU-NA-GIIIIII!

Eks ma olen mitu korda tegelikult juba peaaegu terve olnud ja julgelt õues värsket õhku nuusutamas käinud. Tulemus – järgmine päev põhjusmõtteliselt jälle haige, või noh, köhin või kähistan häält ja kehv on olla. Eile sain palaviku, sellise tillukese. Mõnus. Vähemalt miskitlaadi edasiminek, mitte pidev võbelemine terve ja peaaegu terve vahel. Kõri pole õnneks enam valusaks läinud. Kurgu igahommikune valutamine on meil siin Jaani-teema.

Eile oli taas päev, kui preili jäi õhtul hoidjapiiga hoolde, et saaksime härraga koos väljas nö tuulduda.

Tuulutus kujunes meeldejäävaks. Isegi väga.

Alustuseks läksime restosse Korsten Armastus & Hea Toit õhtust sööma. Ilmselt pole väga oluline, mida me sõime… Võibolla ehk niipalju, et minu valik oli suhteliselt ebaõnnestunud st ei vastanus ootustele, mulle meeldivad naturaalsed maitsed, aga samas, teenindajale ühtegi laitvat sõna ka ei öelnud. Oleks võinud kurta, et miks teil see ASI nii äädikane on, vist balsamikos ligunenud või mis iganes äädikalaadses tootes. Praegu tagasimõeldes…prrr! Suht jube oli. No igal juhul… Ei vingunud. Kui söödud, hakkasime ära minema.

Jõudsin mina trepini, mis Korstnast välja viis, kui teadustasin Jaanile poolsureva häälega, et mul on jubedalt paha olla. Tahtsin ruttu õue. Ei käinud pea ringi, ei tundnud mingit nõrkust, ega soovi minestada, kuklas oli vaid tunne, et kohe läheb ilgeks jamaks…

Läks ka.

Sain õue. Paar korda värsket õhku hingata. Ja, oh imet! elus esimest korda ropsisin avalikus kohas, sinnasamasse restoukse kõrvale imeliselt säravvalgesse lumme. Kui midagi teha, siis ikka pühendumisega, põhjalikult, soovitatavalt koos pisaratega. Sai tehtud. Põhjalikult. Kujutan praegu ette, kuidas Jaan lootis, et jummala pärast mitte kedagi mööda ei läheks või näituseks restost välja ei tuleks. Piinlik värk ju. Mul ilmselgelt oli kama, täiesti, olin üldse millegi mõtlemiseks liiga hõivatud.

Igal juhul. Pärast mao sisu lumme heitmist ja härralt omale taskurätiku palumist, oli tunne juba täitsa enam-vähem, pigem vähem, aga suhteliselt imeline võrreldes hetketagusega. Nii nagu härrale teadustasin: “Vähemalt ropsida ma rohkem ei kavatse.” Ei kettinudki. Ei kodus, ei tänaval, ei eile, ega täna. See oli selline ühekordne suvakas juhus. Ilmselt olin piisavalt tõbine, magu miskipärast ülitundlik.

Mõistlik inimene oleks seejärel koju läinud. Mina keeldusin. Mitte, et mul ootamatult enesetunne tohutult suurepäraseks oleks muutunud. AGA. Seekord pidi meie hoidjapiiga, keda Preili üldse oma elus kolmandat korda nägi, katsetama ka tuttupaneku maagilis-traagilist episoodi. Ei saanud niivõrd püha üritust pidurdama tormata.

Suundusin hoopis autorooli, jaa-jaa, ise ka ei usu… Sadas fantastilist laia lund ja mina, tuhat aastat autoroolist eemalviibinu, mitte maailma kõige parema enesetundega, suundusin teatud põhjustel kitsaid Põhja-Tallinna tänavaid mõõtma. Kulgesime Hill Hilli piljardit mängima.

Fantastiline koht. Sulnis muusika kõrvu paitamas, mõnus hämarus, grafitikunstinike püsieksponaadid silmailu pakkumas. Hea rahulik oli. Vähemalt sellel tunnil ja sellel päeval. Julgesin endale vaid kraanivett tellida, sedagi riskisin juua vahetult enne äraminekut. Peldikute asukoht oli kiirete manöövrite sooritamiseks kõige esimese asjana selgeks tehtud ja üle vaadatud.

Tore oli, olgugi, et mind piinas väsimus.

Mingi hetk saabus hoidjapiigalt sõnum. Meie põnn oli tuttu jäänud. Ilma igasuguste komplikatsioonideta. Ta oli muidugi ka üsna surmväsinud, lõunauni oli ju järjekordselt vahele jäetud. Need lõunauned… Nädalavahetusel käisime Pärnus, null lõunaund kummalgi päeval, olgugi et silmnähtav väsimus oleks pidanud preili jalust niitma. No sihuke kangekaelne väänik meil, et anna asu :)

Lähen köhin nüüd omal kopsud välja. Ehk hakkab kergem.

 

 

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s