Päev kajab

Emme, lähme avastame maailma!


Sul on palavik. Enesetunne on kehvapoolne. Ilm on ilus. Päike paistab, linnud laulavad, lilled õitsevad, pungad puudel muudkui paisuvad, kerge kevadtuul sahmerdab juustes. Jah, sa oled õues. Ja su käest hoiab kinni tilluke preili. Te tulete just trammilt. Preili oli lastehoius. Olete teel koju. Vähemalt sa arvad nii.

“Emme, lähme avastame maailma!” ütleb pisike preili, ise rõõmu ja õhinat täis. Sa ei mõtle-kaalutle, ei ole ratsionaalne. “Lähme!” ütled naeratades.

Ja nii me seekord tulime, suure ringiga, hoopis mööda teist teed koju. Peatudes peaaegu iga õide puhkenud lille juures, uudistades puude-põõsaste pungi, kiigates sigaretikonisid täis puuõõnsusesse… Vahelduseks käest kinni kõnnitee äärekividel tasakaalu hoides ning uljalt edasi rühkides. Vahepeal süles puhates, siis jälle ise ringi sibades, suletud keldrikohviku akendest sisse piiludes, kõigile mööduvatele koertele igatsevalt järgi vaadates…

Minu pisike maailmaavastaja :) Tuleb aeg, kui sa enam ei kutsu mind maailma avastama. See aeg pole mägede taga. Aga praegu, kui vähegi võimalik, tahan kõike koos sinuga avastada :)

IMG_7298
Preili palus endale esimest korda kaks patsi teha

 

 

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s