Päev kajab

Kohvilürpimine katlas


Laupäeval laiutas Kultuurikatlas Tallinn Coffe Festival, pakkudes kõigile huvilistele kvaliteetset joogikraami juba teist aastat järjest. Läksime kohale, kolmekesi. Mina, tõsi küll, oleks pidanud koju jääma, sest ega see mõistlik ole kähiseva hääle ja piiiisikese palavikuga kodust välja koperdada. Ei mingit kohvi, vaid hoopis teed oleks pidanud minusugune tarbima. Teed pakuti seal muide ka. Isegi maitsesin ühe proovitopsitäie… Aga peamiselt mekutasime ikkagi kohvi.

Esialgu olin üsna häiritud faktist, et sissepääs täiskasvanule maksis 5 raha. Õnneks selgus, et valdavalt saab kohvi maitsta tasuta.

Tiirutasime katlas lausa üle kahe tunni ringi. Preili sai endale kohe alguses näppu heeliumiga õhupalli, mitte et sellist palli oleks kuskil jagatud või müüdud. Palli andnud noormees ütles Annule: “Ilusa palumise eest ikka saab!” Mina ei kuulnud väikse preili suust oma meelest mitte sõnagi. Mulle oli ta küll varmas oma pallisoovi edastama, aga kõik ülejäänu tuli kumedalt kähiseval minul ära teha. Õhupall ise kadus vahetult enne ära minekut Jaani näppude vahelt katlamaja lakke. Tulemus oli etteaimatav. Väljusime festivali alalt pettunud inimese võimsa kisa saatel.

Hiljem rahunenult teatas preili, et Jaan peab homme redeliga tagasi minema ja palli ära tooma.

Noh. Minemata jäi.

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

w

Connecting to %s