Päev kajab

Hoiuga on finito


Möödunud reedel oli meie pisipreili viimane hoiusolemise päev. Käis ta seal küll suhteliselt vähe. Kui haige ei olnud, jõudis Annu üsnagi põnnirohkesse hoidu kahel päeval nädalas, kus veetis aega 9-st 16-neni.

Arvasin, et peaks hoidjapreilidele midagi viima. Ikkagi viimane päev ja… Läksin lillepoodi. Väljusin sealt, ise ka ei usu, aga 50 tulbiga! 50 tumepunast tulpi – võimas vaatepilt, eriti kui säherdust puketti kannab minusugune väheldane miniinimene. Ise ka ei usu, aga no mind vahtisid lisaks muudele “elukatele” isegi autojuhid. No, tegelt, eks tegu oli ka tipptunniga ja mida sa ikka silmitsed, kui pead ummikus passima ja ainuke liikuv täpp, mis su vaatevälja satub, veab silmatorkavalt suurt lillekimpu.

Miks ma hulluks läksin ja nii palju tulpe ostsin? Tulpide juures ei olnud hinnasilti. Küsisin hinda. Tüüp ütles hinna ja lisas, AGA kui ma ostan 50 tulpi, siis saan kõik endale 15 euri eest. Ei no milles-küsimus-muidugi-ma-võtan-KÕIK-su-fantastilised-tulbid! Hoidjapreilisid ongi seal umbes kuskil 4 või 5. Kõik saaksid 10 tulpi, pole paha ja hind tundus ka väga ok. Ausaltöeldes, nii omavahel, kui ma selle puketiga poest väljusin, hea meelega oleks kõik lilled omale koju viinud. Ma pole elusees niiiiii suurt puketti lilli saanud, kusjuures, mulle meeldivadki tulbid tuhat korda rohkem kui näiteks roosid ja no niiiii odavalt. Ma lähen tööle ja hakkan selle konkreetse tüübi käest omale pidevalt 50 tulpi ostma :D Mingi klaasist ämber tuleks siis muidugi ka muretseda, et kuhu lilled kõik kenasti võimsalt koos vette saaks pista ja imetleda ja imetleda ja…

Hoius olid nad isegi teinud väikese mapi, kus Annukese joonistused/meisterdused sees ja lisaks A4 formaadis leht, kus paari sõnaga kirjas preili iseloomustus, mida talle teha meeldis toas, mida õues ja isegi parimate sõprade nimed olid kirjas :) No nii nunnu. Kirja pandud sõprade nimedest kahte olen isegi preili suust korduvalt kuulnud, et siis päris umbes need sinna tekkinud pole.

Samas, näiteks iseloomustuse osas, ma elusees ei usu, et nad kellelegi midagi negatiivset kirjutasid. Ka mitte sellele poisile, kelle nime ma ilmselgelt ei nimeta, aga kes paistis silma lükkamiste ja hammustamiste poolest. Ka meie preili sai temalt nädalaaegsed hambajäljed randmele. See pidi ikka kuramuse valus hammustus olema…

No igal juhul… Hoiuaeg sai läbi, nii paljukest kui seda ka oli. Augusti keskelt algab lasteaiatee. Hoidjatädid küll ütlesid, et nendearvates ei tohiks Annul kohanemisega mingeid raskusi tulla, aga eks näis. Viis päeva nädalas ja pikad päevad. Kardan, et protest tuleb siis, kui ta tõeliselt aru saab, et nii hakkabki olema.

Hoidjapreilid iseloomustasid meie neiut kui rõõmsameelset, abivalmit ja sõbralikku, no mida sa hing veel tahad, eks ole :)

 

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s