Lugemiselamus · Päev kajab

Dr. Joel Fuhrman “Kuulikindlad lapsed – tagage oma lapsele haigusteta elu”


esikaane_foto_size-480_315x480Ilmselt kõige hirmutavam raamat, mida üldse kunagi lugenud olen. Autor on USA-s töötav perearst.

Autori seisukoht on järgmine:

Kui lapsed on korduvalt või krooniliselt haiged, ravivad tänapäeva arstid patsiente nii, nagu neid õpetati – antibiootikumide ja muude ravimitega. Minul on asjadest hoopis teine arusaam. Kui laps on korduvalt või krooniliselt haige, kannatades järgemööda nakkuste käes, näen mina immuunsuse probleemi – probleemi, mis suure tõenäosusega tuleneb ebasobivast toitumisest.

Toitumisest see raamat ongi. Ja kuna tegu on USA arstiga, näeb ta asju vastava mätta otsast.

Muide, ilmselt ei ole ma ainus, kes on näinud ja mõelnud, et miks need ameerikamaa lapsed on võrreldes meie sama vanade lastega tunduvalt täiskasvanulikuma välimusega. Raamatu autor ütleb, et asi on toidus. Näiteks sealne piim ja liha on täis lisatud hormoone. Kuidas meil vastavad lood on pole aimugi, ehk nii hull ei ole? Kuigi ma võin öelda, et minu aja keskkoolilõpetajad poisid olid kordades nö lapsemad kui praegused lõpetajad. Milles asi? Söövad nad liiga palju rämpstoitu – krõpse, burgereid, joovad Coca-Colat ja massiliselt poolfabrikaate?

Väga üldistatult leiab autor, et liha, piim ja kalad on saastatud. Neid tuleks võimalikult väga-väga vähe tarbida, kui üldse. Sööma peaks puu- ja köögivilju ja muidugi pähkleid, et vajalikud omega-3-rasvhapped kätte saada.

Et taimed on kahjuritõrjest tulenevalt mürgitatud, möönab ta samuti, aga leiab, et kui on valida, kas süüa mürgitatud taimi või üldse mitte, siis tuleks kindlasti valida söömine, sest kokkuvõttes on kasu suurem kui kahju. Muidugi tuleks eelnevalt taimed ära pesta ja koorida.

Loomsete toodete tarbimisel on suur tõenäosus kokku puutuda kahjulike kemikaalidega ja pestitsiididega. Kõige ohtlikumad pestitsiide kasutatakse aga hoopis teatud taimsetel toiduainetel. Kõige enam pestitsiitide jääke leidub maasikatel, virsikutel, vaarikatel, põldmurakatel (Meenub siinkohal Jaan, kes sõi väljamaal olles poest ostetud pesemata marju ja sai nii metsiku allergilise reaktsiooni, et oli hiljem pikalt tablettide peal), viinamarjadel, kirssidel, õuntel ja selleril.

Esimene pool raamatust tekitas keskmisest rohkem õõva ja ka tsipake lootusetust, sest seal tehti selgeks, et põhimõtteliselt kogu sinu edaspidise tervise määrab ära see, mida lapsepõlves sõid. Ehk kui lapsepõlves said kodus tervislikku toitu, siis võid hiljem süüa ka rämpsu, see ei mõjuta su tervist enam niiväga. Kui aga piltlikult öeldes sõid ohtralt vorsi, siis noh, ega see vähk kaugel pole.

Teises raamatupooles õnneks mainiti, et tervisliku toitumisega alustada pole kunagi hilja.

Rõhutatakse rinnapiima kasulikkust ja räägitakse omega-3 nappusest laste (mitte ainult) toidulaual. Muide, et lapsel oleks kõrge IQ, siis tuleb rasedal ja imetaval emal süüa omega-3 rikkaid toite (tolle raamatu versioonis jahvatatud linaseemned, Kreeka pähkleid jmt).

Ilmselt olen hiljaks jäänud ;), aga hakkasin meie preili hommikuputrudesse segama jahvatatud linaseemneid, ta meil ju nagunii kala ei söö, väljaarvatud räim. Lugedes rahunesin selles mõttes, et me ei ole üldse Norra lõhet ostnud, see pidavat väga mürgitatud kala olema.

Mis minu jaoks oli üllatav – raamatu järgi on veganitel oht tarbida liiga palju soola. Ei suuda täpset lauset leida praegu. Ilmselt siis asi neile valmistatud poolfabrikaatides?

Raamatu lõpus hunnik retsepte, mida enda ja koduste peal katsetama hakata.

See on veider, aga eetilisuse küsimus mind näiteks veganiks või taimetoitlaseks hakkama ei motiveeri. Kõlab julmalt. Ma võin nutta terve järve või kasvõi mere, kui keegi räägib loomade piinamisest. Kohutav, õudne, tülgastav. Aga räägi mulle sellest, kuidas ma ISE KOHE ÄRA SUREN, kui loomade-lindude söömist jätkan ja ma hakkan asja peale mõtlema.

Nii et minu meelest ei peaks veganid rõhuma nii palju empaatiale, mis on ka muidugi väga valus punkt ja võib mõjuda, pigem tuleb minna väga isiklikuks. Tuleb minna minu enda tervise ja heaolu kallale.

Aga raamatu juurde tagasi. Rõhutati, et enne 6 kuud ei tohiks mitte midagi peale rinnapiima (või selle asendaja) anda ja perega sama toidulaud võiks olla alates esimesest eluaastast, samas võiks kuni teise eluaastani rinnapiima edasi anda.

Soovitati valmistada korraga suurem kogus toitu, et seda siis kuni neljal õhtul süüa. See tekitas minus küll küsimusi. No olgu, tõstad igal õhtul söömisjagu toitu teise potti ja soojendad, et kasulike ainete kadu oleks võimalikult väike. Aga NELI õhtut järjest sama toit. Ma ei tea, kuidagi palju, vaheldust tahaks.

Muidugi oli seal lademetes vähi-juttu ja ma ei räägi siin praegu nendest sõralistest, keda inimesed söövad, vaid nendest, kes inimesi “söövad”.

Hirrrrmus raamat :) Peab rohkem pähkleid sööma ja Annule kuidagi rohelise salati apetiitseks muutma. Voh!

——–

Varahommikune lisandus: Söömine on nii isiklik asi, enamasti kõik tunnevad ennast söögiteemadest puudutatuna ja on võimelised tuliseid arutelusid pidama, oma seisukohti kaitsma. Minuga nii ei ole. Minu pärast sööge või mulda! Ausalt. Mind huvitab ainult see, mida ma ise ja mu kõige-kõige lähedasem perekond sööb.

Samast raamatust räägib: blogi Vegani päevaraamat

 

 

 

 

 

Advertisements

7 thoughts on “Dr. Joel Fuhrman “Kuulikindlad lapsed – tagage oma lapsele haigusteta elu”

  1. Ma praegu kogun jõudud, et oma blogis kirja panna sellest, mida USAs just toitumise poole pealt olen kogenud. Ütleme nii, et Eestis ma ei loe eriti silte ja ostan, mis isutab aga USAs elades leiab kaloreid lugev rakendus pidevalt kasutust ja kõik mis toidukorvi rändab, uurin enne läbi ja loen hoolega üle, mis seal on. Seetõttu olen just USAs hakanud ka orgaanilisi asju ostma, sest seal ei ole vähemalt koostisainete nimekiri kümne rea pikkune =)

    Siinne toidumaailm on hoopis teine teema kui ükskõik kus mujal riigis, kus ma reisinud ja elanud olen. Eks mul ole veel küllaga õppida ka ning selle raamatu lisan ka oma lugemisnimekirja.

    1. Khm. Kirjavead… :D ehk siis “kogun jõudu, et oma blogis kirjutada sellest, mida USAs just toitumise poole pealt olen kogenud.”

      1. Ära üldse muretse. Hoopis mina peaksin see olema, kes oma postituse sada korda läbi loeb, enne kui avalikustan, aga noh, kui isegi mingil kummalisel põhjusel peaks sellist aega olema, siis ma kardan, et ükskõik mitu korda loen, ikka jäävad mõned vead märkamata, pluss ilmselt tulevad mõned vead ka puhtast teadmatusest

    2. Oh! Seda toitumise poole postitust tahaks küll lugeda. Just sellised enda kogemusel postitused on väga huvitavad. Pealegi, kui ma kunagi USAsse saan, siis saaks sealt miskeid kasulikke näpunäiteid, et millest eemale hoida ja mida näiteks kindlasti proovida :)

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s