Päev kajab · Ruum ja maitse

Flirt veganist Üloga


Oleme kohtunud kahel korral. Mõlemal kohtingul võlus Ülo mind täielikult. Ei saa öelda, et visuaal oleks just selline, mis jalust nõrgaks võtaks, maitse asi ka muidugi, aga ta oskab sõnu ritta seada, mis on nii ülioluline ja seda viisil, mis justkui kallistaks sind soojalt-soojalt ja ütleks kui väga hea meel on tal sind näha ja see ei kõla võltsilt, lipitsevalt, tühjalt. See on nii päris! Ta justkui  oleks mind ammu-ammu oodanud ja lõpuks ma tulingi! Ja ta on natuke elevil, aupaklik, aga mitte müüreehitaval viisil. Ta on nii siiras, nii armas, nii hooliv! Isegi pisikesed põnnid naeratavad talle ja õhkavad: “Niiiii tore!”

Räägin uuest restoranist Kalamajas. Mis mind motiveeris just nüüd restoran Ülost kaks sõna ritta seadma? Ilmselt oleksin varem või hiljem (pigem ikka varem) nagunii Ülost kirjutanud, sest teenindus on seal  linna parim ja toit, vähemalt see, mida mina söönud olen, väga maitsev, aga hetkel andis tõuke hoopis üks esmaspäeval restorani saabunud seltskond, suur seltskond – täiskasvanud, lapsed. Istusid lauda. Vaatasid menüüd. Keegi kommenteeris umbes midagi sarnast – “See on vegan koht.” Kõik tõusid püsti ja lahkusid. Nad küll vabandasid viisakalt, aga…

Menüüs on tegelikult ka liha- ja kalavalik olemas. See tuleb lihtsalt üles leida. Aga jah, tegu on vegan söögikohaga, mis pakub teatud valiku mitteveganitele. Mina ei ole vegan. Samas, ma ei saa aru inimestest, kes põhimõtteliselt keelduvad lihavabast toidust. Miks? See ei ole tervislik iga söögikord liha või kala süüa. Kui sa oled natukenegi midagigi toitumise kohta lugenud, siis võiks selline teadmine olemas olla. Ja ma ei saa aru, kui sa oled valmis minema ilma igasuguse eelteadmiseta uude restorani, siis miks sa pole valmis laskma neil end üllatada?

Muide, vahemärkusena, praetud koha on Ülos tuhandeid kordi maitsvam, kui nii mõneski teises mittevegan Tallinna söögikohas. Kusjuures, seda sõi isegi meie väike preili, kes EI SÖÖ reeglina kala.

Magustoite on valikus kolm. Kahte neist – toorkakaokooki ja ebaküdoonia koorekreemi,  olen nüüd proovinud. Reeglina mulle vegankoogid ei maitse, või pigem oleks õige öelda, et midagi jääb neis nagu puudu. Nad on magusad, mõnikord isegi ülemäära, puudu jääb tihti sügavusest, täidlusest. Ülo toorkakaokook – õudne, kui hea! Kusjuures, vegan ja pealegi veel lisatud suhkru vaba. Täielik kosmos, kuidas nad selle koogi küll nii heaks said! Us-ku-ma-tuuu! Ja hapukas ebaküdooniakreem koos kummelimaitselise beseega – super kooslus! Hapukas kreem koos kerge kummelivarjundis beseega. Mmmmmmm!

Tulen alguse juurde tagasi. Teenindus. Meid on nendel kahel külastuskorral teenindanud erinevad inimesed. Mõlemal korral imeliselt, kusjuures, meil on alati Anni kaasas olnud. Lapsega/lastega inimeste teenindamine on kordades keerulisem, kui lasteta klientidega suhtlemine. Me tõesti oleme käinud väljas söömas väga palju ja erinevates kohtades, nii et mul on võrdlusmaterjali lademetes.

Üloga seoses on vaid üks hirm. Ja see puudutab just nimelt teenindust. Palun, palun ärge väsige! Te olete nii super ägedad! Nii tähelepanelikud, nii avatud, nii soojad! Oh, Ülo, ma armastan sind! :)

 

 

 

 

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s