Päev kajab

§ 30. Täiendav lapsepuhkus


No vot. Kui ei loe, siis ei tea. Kui ise ei uuri, ega keegi ei ütle ka. Nii on ja kogu lugu.

Selgus, et Jaan oleks võinud võtta igal aastal, pärast Annu sündi, endale kuus lisa puhkepäeva. Need oleks saanud tema põhipuhkusele otsa surada. Tagantjärgi enam midagi puhata ei saa. Nö järgmisse aastasse neid puhkepäevi kanda ei ole võimalik.

AGA

(4) Lapse 3-aastaseks ning 14-aastaseks saamise aastal antakse täiendav lapsepuhkus, olenemata sellest, kas lapse sünnipäev on enne või pärast puhkust.

Lihtsalt öelduna. Käesoleval aastal sai Annu 3-aastaseks. Aastat on veel kaks kuud alles. Võin selle suurepärase seadusepunkti järgi võtta endale 6 päeva puhkust käesoleval aastal! No või võtab Jaan. Emb-kumb vanematest. Ilmselt võtan mina.

Uurisin tööandjalt, kas minu arusaam loetust on korrektne. Sain vastuseks – On küll! Puhata oleks vaja küll.

Täna oli üle mõistuse väsitav päev. Mis otsapidi oli ilmselt minu enda süü. Millegipärast kadus ööl vastu tänast uni. Väga pikaks ajaks. Ammu pole midagi sellist juhtunud. Ei suutnud kuidagi magama jääda. Ei saavutanud rahuliku hingamise ja mõtete eemalepeletamisega suurt mitte midagi.

Liikusin terve päeva justkui udus. Kõik oli pärast unetut ööd niii-niii piinarikas. Et päev lõppeks täiuslikuna, sain lasteaiast kätte põnni, kes ei olnud silmatäitki lõunaund tudunud. Reeglina ei too see kaasa erilisi probleeme. Preili on küll sutike virilam, aga no SEE tants ja jonnitrall, mis täna kodus viimaks järgnes – pole elus näinud. Anni puhul mitte kunagi. Olin nagunii üdini läbiväsinud ja siis säherdune möll otsa. Üks suur jonn ning kisa peaaegu järjepidevalt. Pealegi Jaani ei olnud kodus. Pühakristusevägimislahtion! Mõtlesin.

Oli üks hetk. Üks lühike imeline hetk. Anni katkestas jonnimise. Vaikus. Tuli kallistas mind: “Emme sa oled niiiii kallis!”

Ma ei saa aru, mis toimub. Võiks arvata, et pärast tuttujäämist olid probleemid kadunud. Ei. Ta ärkas. Järgnes täiuslik kisa-möll. Lõppes viimaks nii, et jalutasin olematu vaba ruumiga magamistoas, Annu süles, ringi ja sosistasin talle, kui imeliselt tore ja vahva ja…… ta on. Mõjus. Nüüd see pisike armas inimolend tudub.

“Fantastiline” päev ei ole veel läbi. Ei-ei. Kus sa sellega! Mul hakkas nüüd kurk valutama! Kui peaksin nädalavahetuseks palaviku korjama…..! Nädalavahetuseks, mil Jaan on ära, siis …. Ähvardasin härrat juba eile, et võtan mõne nädalavahetuse vabaks. Olen täiesti üksi. Ja magan. Ainult magan ja magana ja magana ja magan. Üksinda voodis. Ei mingeid käsi ja jalgu kõhus, maksas, silmas. Olen vaid ise üks suur meritäht tekihunniku all. Mõnuz!

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s